5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem
5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3. Platon - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhilisi kirjapanijaid. Suur filosoof. Osav sõnameister. Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem
vaba ning võrdõiguslikkusele suunatud ühiskond, teise puhul on aga keskseteks märksõnadeks hoopis teokraatia, patriarhaalne ühiskond, meestekesksus ning naiste õiguste puudumine. Samuti just naiste seas väga madal haridustase. See omakorda tõstatab küsimuse kuidas saavad need riigid olla samal tasemel, ehk ilmestab koheselt ka seda, et üks indeks ei anna selget ülevaadet riigi arengu kohta. Vastus eelnevale retoorilisele küsimusele on aga lihtne Saudi Araabia kõrge koht tabelis on tingitud riigi kui sellise jõukusest kõrgem rahvamajanduse kogutoodang tõstab riigi asetsemist pingereas. Samas, kogu see jõukus ehk naftamiljonid, üldjuhul kuningaperest ning nende lähiringkonnast kaugemale ei jõua jõukus on koondunud väikese grupi inimeste kätte. Samas statistiliselt ongi nii, et SKP elanikkonna kohta on Saudi Araabias 55 200 USD, samas Eestis 29 300 USD (2016. aasta tulem)
üksnes inimeste jaoks. Protagoras kaldub arvama, et "mateeria on voolav" ja kõikide asjade peapõhjused(logosed) asuvad mateerias. Niisis mitte jumalus ei ole esimene, mitte ka maailm, vaid üksnes inimene, kes iseennast ületab. Eetiliseks järelduseks on see, et nõrk allub seadusele. Ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase end seadusest segada. Mõisted "hea" ja "kuri" ei vasta loodusele vaid võõrale seadusele. Georgias Leontinoist Paneb aluse retoorilisele kunstproosale. "MITTE MIDAGI EI OLE OLEMAS". Sofistid suunasid filosoofia ajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele. Esimest korda muutsid nad mõtlemise enda mõtlemise aineks, alustades mõtlemise tingimuste, võimaluste ja piiride uurimist. Nad allutasid ka eetilised väärtushinnangud müistuspärasele vaatlusele, avades seega võimaluse teaduslikult käsitleva eetika kujundamisele, mis lähtub teatud filosoofilisest süsteemist. Naiskurjuse sümbol: Xantippe.
scribendi- s.t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada, ja teooria , kuidas olla kõneosav. Siiski retoorika ei peaks olema ainult ilmekaid sõnu kasutav kõne, vaid sõna 'bene' on palju laiem mõiste kui ainult poeetiline esteetika või ilustatud keel. Lisaks on retoorika seotud selguse ja arusaadavuse printsiipidega, grammatilise korrektsusega, samuti rääkija või kirjutaja, või kuulaja-lugeja tasemega. Üldiselt taandub kõik retoorilisele headusele. Nii võib retoorikat iseloomustada kui praktlist teadust ja efektiivse avaliku rääkimise ja kirjutamise kunsti. See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud logosega sõna on argumenteeritud, faktiline info, mõistlik noomimine või manitsemine, ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära
nii uusi või hübriidseid interaktsiooni- ja sotsiaalsete suhete vorme ning diskursustüüpe? Kas valimit on võimalik selgelt iseloomustada zanrikuuluvuse alusel? Kas valimis on esindatud üks või mitu zanri? Missugus(t)ele stiili(de)le, diskursus(t)ele toetutakse? Kas on võimalik eristada stiile vastavalt üldisele suunitlusele (ingl tenor), kõneviisile ehk moele (ingl mode) ja retoorilisele kõneviisile (ingl rhetorical mode)? Diskursuse üldine suunitlus viitab interaktsioonis osalejate suhetele, mis võivad olla formaalsed või mitteformaalsed, ametlikud, lähedased jne. (Nt: Näiteks kui mitteformaalse suunitluse kasutamine näib kontekstist tulenevalt ootamatuna (nt arutelusaate juht sinatab stuudiokülalist), on tegemist interdiskursiivsusega, luuakse uus diskursuse tüüp. See annab omakorda märku ühiskonnas toimuvatest muutustest.)
Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde. Mõõdupuu on konkreetses inimeses. Aine osakesed ja nende voolamine määrab kõik ära. Mitte jumalus ega maailm pole esikohal, vaid inimene. Nõrk allub seadusele, ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase ennast segada (eetiline järeldus). Moraal on heaoluõpetus. GORGIAS (485-380): Põhiväide - "Mitte midagi ei ole olemas". Sündis Sistsiilias. Ateenas õpetab kõnekunsti, võidab poolehoidu. Paneb aluse retoorilisele kunstproosale (kasutab luulelist väljendust, laused vastandlikud, lõpud kõlavad sarnaselt). Palju matusekõnesid - loodud õppeotstarbel. Peateos "Olematust" - pole säilinud. Väidab selles, et mitte midagi ei ole olemas. 5 argumenti: 1)Kui midagi oleks olemas, siis peab see olema tekkinud või olema midagi. 2)Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki mitte midagi. 3)Igavene see olla ei saa. sest siis oleks lõputu. 4)Isegi kui oleks olemas olemine, siis oleks see haaramatu
annaabi.ee 
