oraganismis muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt selle liike ja tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste ennetusele ning viimane, neljas selle ravile. Töö eesmärk on saada ülevaade antud seisundist, mis puudutab tihedalt optomeetria valdkonda. Olgugi, et Eestis optometristid retinopaatia raviga ei tegele, on neil oluline nõuandev ning ennetusabi roll. Seega peab tundma diabeetilist retinopaatiat, kui tähelepanu nõudvat seisundit. 4 1 DIABEET
ravida. Silmakahjustused Tavalisim suhkurtõve põhjustatud elundimuutus on silma võrkkestahaigus ehk retinopaatia. Varases staadiumis võivad diabeediga kaasneda nägemishäired. Diabeedi puhkemisel tekkinud nägemishäired on põhjustatud silmaläätse suhkrusisalduse tõusust, mille tõttu lääts tursub. Kui veresuhkur normaliseerub, mööduvad ka sellised muutused mõne nädala jooksul. Diabeetilist retinopaatiat jaotatakse vastavalt raskusastmele kergeks ehk taustretinopaatiaks ja raskemaks ehk proliferatiivseks retinopaatiaks. Lisaks kaasneb diabeediga rohkem silmaläätse hägustumist ehk kaed. Rasket retinopaatiat on võimalik tulemuslikult ravida laseriga. Neerukahjustused Diabeedi tekitatud neerumuutust nimetatakse diabeetiliseks nefropaatiaks. Algavat nefropaatiat kutsutakse mikroalbuminuuriaks. Selles faasis on võimalik ravimitega ja hea
.. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervisekeskus 2014)
Seda esineb sagedamini( umbes 90% -l diabeetikutest, kelle diabeet on kestnud vähemalt 20 aastat). Taustretinopaatia algfaasis leitakse võrkkestas väikesi täppverevalumeid. Selle progresseerudes ilmuvad võrkkesta eri kihtidesse laiemad verevalumid ja läikivapinnalised kollased laigud, mis on peamiselt verest pärinevad rasvad. See halvendab nägemisvõimet ( näit. lugemine) või värvide eristamise võimet. (Ilanne- Parikka jt 2000: 277-278). Diabeetikud saavad retinopaatiat ennetada, käies regulaarselt arsti juures silmi kontrollimas ning loomulikult hea suhkrutasakaal (Brewer 2009: 20). ,,Kui suhkruhaigele on siiski juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi enam isegi hea diabeeditasakaaluga parandada." (Ilanne- Parikka jt 2000: 279). ,, Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket." ( Birkenfeldt jt 2005: 69). 4.4 Diabeetiline nefropaatia
muutustega. Esineb ka pärgarterite haigusi ning südamepuudulikkust. 4.1 Võrkkestamuutused Muutusi nimetatakse diabeetiliseksretinopaatiaks ja see põhjustab nägemise nõrgenemist. Põhjuseks on muutused veresoontes, peamiselt väikesed laiendid ja verevalumid. Võidakse leida ka uusi veresooni, millest tekivad verejooksud. Neil, kellel on haigus kaua kestnud, võib märgata muutusi juba diabeedi diagnoosimise ajal. Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket. 4.2 Muutused neerudes Muutused tekivad neerudes aeglaselt. Tähtsamateks sümptomiteks on väsimus ja tursed. Neerud ei suuda uriini abil organismile kahjulikke aineid ja liigset vedelikku väljutada. Muutusi kutsutakse ka diabeetiliseksnefropaatiaks. Nende tunnuseks on uriinis normaalselt leiduva valkaine albumiini väiksemgi tõus. Seisundi varajast staadiumi nimetatakse mikroalbuminuuriaks, viitab neerude kahjustusele
Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida välja arvatud alla 10-aastasene haigestunuid juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80-100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb retinopaatiat, kui diabeeti on kestnud 20 aastat. Neuropaatia (närvisüsteemis toimuvad muutused) Diabeedi tagajärjel tekkivaid närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks. Haigusnähtudeks võivad olla näiteks torkiv tunne, paresteesia, tundetus või valu näiteks jalalaba piirkonnas. Nähud võivad väljenduda ka kõhulahtisuse, aeglustunud mao tühjenemise (gastropareesi) või pearinglusena. Diabeetilist neuropaatiat esineb 30-50 protsendil diabeetikutest
annaabi.ee 
