asjadega. 42. Nimeta laste närvitalituse puudulikkuse 3 põhjust. *Puudulik närvikiudude müeliniseerumine *Mediaatorite kuhjumine sünapsi *Madalamate ajuosade-ajukoorealuste keskuste sage domineerimine *Emotsioonid segavad sihipärast tegevust *Kergelt tekivad ajukoore töös dominantkolded, uued ärritajad ainult tugevdavad dominantkollet *Erutus kaldub irradieeruma-erutus kandub teistele, antud hetkel erutusseisundis olevalt keskuselt ka teistele 43. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) olemus. Närvirakkude võrgustik ajutüves, millest lähtuvad impulsid aktiveerivad ajukoort. Võrkmoodustisse saabuvad impulsid erinevatest meeleelunditest. 44. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) tähtsus aju aktiivsustasandi kujunemisel. 45. Loetle tegurid, millised läbi retikulaarformatsiooni aktiveerivad aju. Haistmine, maitsmine, kuulmine, nägemine, kompimine. 46. Retikulaarformatsiooni roll une saabumisel.
teised krampidega seotud seisundid. Trankvillisaatorid on ained,mis vähendavad negatiivseid emotsioone(ärevus,hirm,paanika) avaldades seega rahustavat toimet psüühikasse.Trankvillisaatorite põhitoimet võimet pärssida emotsionaaltet pinget,ärevust ja hirmu seostatakse nende pidurdava toimega emotsioonide integratsioonimehhanismidele eesaju limbilistes struktuurides,taalamuses ja hüpotaalamises.Terapeutilistes annustes mõjustavad trankvillisaatorid ajutüve retikulaarformatsiooni ja ajukoore aktiivsust minimaalselt.Märgatav võib see tome olla eakatel patsientidel.Vanuritel pärsivad bensodiasepiini derivaadid esimestel päevadel juba väikestes annuste orientatsiooniaktiivsust,tähelepanu,motoorset aktiivsust (kukkumised)ja mälufunktsioone.Eakad patsiendid taluvad trankvillisaatoreid halvasti.Seoses maksa ensümaatilise alanemisega pikeneb tunduvalt aeglaselt elimineeruvate trankvillisaatorite poolväärtusaeg ja väheneb kliirens.Selline
· oksendamine · köha · aevastamine. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsiooni seisund on olulisel määral mõjutatav farmakonidega. Näiteks üldtuimestajad toimivad sel teel, et kutsuvad retikulaarformatsiooni rakkudes esile pidurdusseisundi, samuti mõjuvad paljud rahustid. Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Anne-Ly Padrik HT-16
teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde
- nucleus cuneatus accessorius (C13) - paiknevad dorsaalväädis ja võtavad vastu kere- ja jäsemepiirkonna liikumisaparaadist pärinevat tundlikkust - neist algab peaaju võisaim tundeteede kollektor – lemniscus medialis (C14) kiud ristuvad oliivide vahel – decussatio lemniscorum (C14) - ülemine ehk sensoorne ristmik Kraniaalnärvide tuumad - CD IX, X, XI ja XII - Osaliselt paikneb piklikajus ka V närvi spinaaltuum ja VIII närvi tuumad Retikulaarformatsiooni hallaine - formatio reticularis – mitmesuunaliste närvikiudude võrgustik, mille silmades on hallaine kogumikud - algab seljaajust dorsaalsamba põhimiku kõrvalt - läbib kogu peaajutüve VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem Püramiidid – pyramides (C15) - koosnevad alanevate närvikiudude kimpudest, mis algavad ajukoorest ja juhivad tahtele alluvaid liikumisimpulsse
jooksul ning on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine õppimine. Informatsioon, mis ei ole sõnastatav, liigub sensoorsest mälust otse sekundaarsesse mällu. Teatud hulk informatsiooni (näiteks nimi, lugemisoskus) salvestatakse nn tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti. Uni Uni saabub, kui teatud retikulaarformatsiooni osadest saabuvad impulsid mõjuvad ülejäänud retikulaarformatsiooni osadele pidurdavalt, kui pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus. Teadvus kaob, vegetatiivsete funktsioonide korraldamisel domineerib parasümpaatiline närvisüst. osa, ainevahetus aeglustub jne. Sügava ja pindmise une faasi on võimalik entsefalogrammil eristada.
kiiremini tegema suutma. 48. Valu Valu on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneva närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting, mille funktsioon on anda organismile märku vigastusest ning motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Valutundlikke närvilõpmeid nimetatakse notsitseptoriteks. Valu liigitatakse ägedaks ja krooniliseks. Subjektiivselt võib valu iseloomustada kui närivat, torkivat vm. valu vaigistamisek. 49. Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad, samuti vaimne tegevus stimuleerivad retikulaarformatsiooni. See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste
Kui t-on alla 15C, erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid, alates 30c alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid, 45c juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid. Mingi kindla t-juures sensorid adapteeruvad. Pidev jahedas ruumis viibimine vähendab nahat-i languse korral subjektiivse külmatunde teket. Täielikku adaptsiooni ei teki. Termosensorid annavad info edasi seljaaju tagasarvede kaudu, suundudes retikulaarformatsiooni ja talamuse tuumadesse. 15. Lihasmeel. Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihaskääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kiudude vahel ja on ühendatud nendega paralleelselt. Kapslis paiknevaid kiude nim. intrafusaalseteks kiududeks. Neid ümbritsevad kannavad nime ekstrafusaalsed kiud. Erutus tekib lihasekäävis siis kui lihase ekstrafusaalsed kiud teda venitavad. Lihasekäävi keskosas asub
edastamine: · A kiud Müeliniseeritud, 2 5 m, 6 30 m/s ;hästi lokaliseeritud, terav valu. · C kiud Müeliniseerimata, 2 m, 0,5 2 m/s; halvasti lokaliseeritud, tuim valu -> seljaaju tagasarv. Seljaaju tagasarves II neuron, millest vabanevad neurotransmitterid: glutamaat, aspartaat, substants P, CGRP. Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT. Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/enkefaliin/dunorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja B-lumfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuurimeele sensoriteks on
1) vegetatiivse NS keskus (32 paari tuumi): ainevahetuse, kehatemperatuuri, südaemetegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon, tundeelu ja emotsioonide regulatsioon 2) homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli keskus 3) tihe seotus neeruhormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärme, hüpofüüsiga ● Hüpotaalamuses paiknevad VEGETATIIVSE NS kõrgeimad keskused! 20. Selgitage RETIKULAARFORMATSIOONI ehk võrkmoodustise funktsiooni ● Mõjutab AJUKOORE aktiivsust: - avaldab kas aktiseerivat või pärssivat mõju kogu NS talitlusele - mõjutab und ja ärkvelolekut - on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis? ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist. ● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega.
pidurdava stimulatsiooni summast 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead . Tagaaju · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus.) 30
Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Tagaaju: · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju: sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju: · otsaju hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-,
- Südamekeskuse talitlust mõjutavad faktorid: - vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres - venoosne tagasivool südamesse ja südamelihase venitatuse aste - emotsionaalne seisund. 3. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid: RF ajutüves hajutatult asuvad närvirakkude kogumid · Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad, samuti vaimne tegevus stimuleerivad retikulaarformatsiooni. See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste ärritajate vaegus, aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja lektori poolt halvasti näitlikustatud loeng) soodustab suikumist. · Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja
premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum. Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele Ekstrapüramidaalsüsteem Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv
tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikünärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi ülenevaks osaks. Tähnileundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitsest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunävi tuumadest kulgevad närvikiud edasi resikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglinost, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikaju tuumades, mida nim sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid
retikulaarformatsioon? Silva - Võrkmoodustis - NS slaid 43 ja 45 Keha erinevatest retseptoritest Ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kogu KNS talitlusele ja osaled une-ja ärkveloleku 54. mis on retikulaarformatsiooni ülesanneteks? NS slaid 43; anat lk 199 regulatsioonis 55. kus asub limbiline süsteem? Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde (NS slaid 55) NS slaid 55; anat lk 206; füsil lk 253 56. mis ülesanne on limbilisel süsteemil?, nimeta 4
Une tsirkadiaanne rütmika- une-ärkveloleku faasid vahelduvad u 24-tunnise perioodilisusega ka siis, kui pole infot öö/päeva vaheldumise kohta. Sisemine kell: sümp NS vahendusel mõjutab melatoniini süntees epifüüsis (käbikeha) tsüklit, valguse võjul melatoniini süntees väheneb. Seda omakorda mõjutavad võrkkesta neuronid, mis sünkroniseerivad sisemist kella muutuvate keskk.tingimustega. Ärkvelolekut tagab ajutüve retikulaarformatsiooni aktiveeriv süsteem, une tekke tagab hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum. Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte lihaste halvatus, väiksemad tõmplevad, elavad unenäod) ja non-REM uni (unenägusid vähe, lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine
Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. UNI Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni. Ühe kolmandiku oma elust veedame magades. Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni. Und iseloomustab teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel domineerib parasümpaatikus, analüsaatorite ärrituslävi on tõusnud, kehatemperatuur ja ainevahetus langevad, südametegevus aeglustub, vererõhk langeb. Koostanud M
· Närvitalitlus on ühtlasi aluseks abstraktsetele informatsioonitöötlusprotsessidele · Närvisüsteemi põhiliseks ülesandeks on välisärrituste vastuvõtt ning reaktsioonide kujundamine, lähtudes eesmärgist tagada kohastumuslik vastus, mis on sotsiaalselt aktsepteeritav Psüühika roll somaatilistes reaktsioonides ja NS aktiveerimisel · Kavatsuste, plaanide aktiveeriv mõju läbi retikulaarformatsiooni tegevuse · Tunnetus, emotsioonid, hüpotalamus, hüpofüüs, endokriinsüsteem, hormoonid (hüpofüsaar-endokriinne süsteem) Tajutud stiimulitega kaasnevad emotsioonid, mille tulemusel tekivad nihked somaatilistes ja vegetatiivsetes funktsioonides (kaob tasakaal) Limbiline süsteemi positiivsed ja negatiivsed struktuurid, seoses korteksiga (erutusprotsessid ajukoorde ja tagasi) W
ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatisooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni- seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vaheliste ühenduste kaudu kulgevad vestibulaarrefleksid silmamuna välisihastele.
paiknevate suurte püramiidjate rakkude pikad jätked. 138.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *V-XII p eaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus. *Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. *Hüpotalamuse ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. , *Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kesknärvisüsteemi talitlusele. *Hammas-, kork-, kera- ja telgihammastuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad. *Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. 139.Millised alltoodud väidetest on väärad? *Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad., *Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele. 140
Kell 10 ollakse kõige ärksamad, kell 2 kõige parem koordinatsioon, kell 3 kõige parem reaktsioon, kll 5 kõige parem trenni teha, 6-7 kõrge vererõhk ja kehatemperatuur, 9 algab jälle melatoniini tootmine, kell 2 sügavaim uni, 1,5h enne ärkamist kõige madalam kehatemp Tsirkadiaanne ehk ööpäevarütm; kuidas ärkveloleku ja une bioloogiline regulatsioon käib, ka olulisemad neurotransmitterid ja ajuosad, sh retikulaarformatsiooni roll. Nägemismeel on väga tähtis, silmadest tuleb valgus ajju mööda rakke kus on valk melanopsiin. Melanopsiiniga rikastatud rakud reageerivad aeglaselt valgusele. Võrkkest saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on päev ja levitab seda infot üle organismi. - Hormooni melatoniin toodab käbikeha,see mõjutab ööpäeva kui aasta rütme - Ärkamisprotsessi vahendab ka neerupealiste hormoon kortisool (ka stressiga)
ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamises.Suuraju poolkerade töö sõltub retikulaarformatsiooni mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild sisaldab suurt hulka neuronite gruppe, mis on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Väikeaju (cerebellum), mis asub ajusilla kohal, sisaldab palju enam närvirakke kui ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks
kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamises.Suuraju poolkerade töö sõltub retikulaarformatsiooni mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild sisaldab suurt hulka neuronite gruppe, mis on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Väikeaju (cerebellum), mis asub ajusilla kohal, sisaldab palju enam närvirakke kui ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks
- Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist. - Toimuvad struktuursed muutused ribonukleiinhappe molekulides. See hakkab kujunema pärast mitme tunni möödumisel pärast ärritaja toime lakkamist. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/tervis/mlu.html UNI ● Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni. ● Ühe kolmandiku oma elust veedame magades. ● Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. - Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni. ➔ Und iseloomustab - teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel domineerib parasümpaatikus, analüsaatorite ärrituslävi on tõusnud, kehatemperatuur ja ainevahetus
Kõnepuuetest esinevad sel juhul tekstiloome ja tekstitaju hälbed (dünaamiline afaasik võib hoopiski vaikida), kannatab kõne initsiatiiv, mõte ei hargne. Nimetatud tasandi funktsioonide puudulikkus ilmneb alati intellektipuuetega isikutel. Aju juhtiv roll kõnetegevuses: 3 funktsionaalset ajuplokki ↓ 1. Toonust ja ärkvelolekut reguleeriv plokk. Selle moodustavad närviseosed ajutüves asuva ja kogu aju toonust reguleeriva retikulaarformatsiooni ja ülejäänud ajupiirkondade vahel. Eriti oluliseks peetakse seost otsmikusagara eesmise osaga. Seosed on kahepoolsed, s.t. et psüühiline aktiivsus eeldab küll ärkvelolekut, kuid seejärel läbi retikulaarformatsiooni mõjutab otsmikusagar omakorda toonuse tõstmist ja hoidmist. Toonuse langus mõjutab loomulikult ka kõnetegevust. Kõik inimesed on arvatavasti tunnetanud sõnaotsimise raskusi pärast väsitavat päeva
täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt)
rasv- hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres Sümpato- adrenaalsüsteem: neerupealise hormoonide sekrets. regulatsioon rahulolekus ja..stressiseisundis. Np säsi + sümpNS moodustavad sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots
.........alarmi hormooniks........, selle ülesanded: • stimuleerivad glükogenolüüsi maksas ja lihastes (suurendades glükoosi kontsentratsiooni veres) • intensiivistab lipolüüsi rasvkoes, soodustades rasvhapete vabanemist verre • suurendavad südame löögisagedust • ahendab veresooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis • laiendab veresooni lihastes, südames ja ajus • lõõgastab bronhide ja soolestiku silelihaseid • stimuleerib retikulaarformatsiooni rakke ajutüves, eelkõige ülenevatesse juhteteedesse närviimpulsse saatvaid neuroneid, kutsudes esile kõrgenenud ärkveloleku seisundi, tugeva psüühilise erutuse ja tähelepanuvõime teravnemise 6. Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesandeks on:................... • Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON – säilitab elektrolüütide ja vee tasakaalu; reguleerib Na – K tasakaalu veres, vere mahtu; osaleb vererõhu säilitamisel. • Glükokortikoidid
Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Une ajumehhanism • Komplitseeritud süsteem, puudub kindle keskus. • Mitmed omavahel seotud keskused, mis paiknevad ajutüves, samas on oluline osa ka frontaalsagara kontrollil. • Ülenev ärgastussüsteem: - Raphe retikulaarformatsiooni tuumad- Raphe (ladina keeles "õmblus") tuumad (RT) on ajutüves lähestikku asetsevad tuumad millest osad on tugevalt stimuleerivad. Need jäävad ajutüve keha külgede vahelisele keskpiirile. Osad keskaju piirkonnas olevad RT'd on kehalist aktiivsust vähendavad ja ponsis olev RT suudab REM une ajal lihashalvatust tekitada. Enamasti eritatakse serotoniini, mis aktiveerib neuroneid ning hüpotaalamusse otsa jõudev
energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; 3. Nõutus, segasus 4. Psühhomotoorse rahutuse episoodid
3. Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned. Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus. Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni. Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga. Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite
Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine. Eksatrapüramidaalsüsteem: närvirakke ja neid ühendavate juhtteede süsteem, mis liidab üheks basaalganglionid, suuraju koore, väikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju. Ekstrapüramidaalsüsteem moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust. Kontrollitavate tegevuste alla kuuluvad: Reflektoorne ehk spastiline toonus(lähtetoonus) Kehahoiak, poosid, kaasliigutused Liigutuste sujuvus 4 Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustussündroomid jagunevad kaheks: akineetilised-rigiidsed või hüperkineetilis-hüpotoonilised.
tsentraalkäär,aga ka teised ajukoore piirkonnad. - Nägemisfunktsioon kuklasagar - Kuulmisfunktsioon oimusagarad - Kompimis-, temperatuuri- ja valutundlikkus tagumine tsentraalkäär (väljad 1-3) - Haistmisfunktsioon ajukoore sisepinnal pirnikäärus Limbiline süsteem võtab osa emotsioonide tekkest. 62. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised süsteemid kesknärvisüsteemis. Retikulaarformatsiooni funktsioonid. Kesknärvisüsteemi vaatlemisel võib eristada selles kahte põhilist osa külgmiselt ja välimiselt asuvat spetsiifilist ning keskel paiknevat mittespetsiifilist osa. Need erinevad teineteisest ehituse ja funktsionaalsete iseärasuste poolest. Spetsiifilise osa moodustavad kõik närvikeskused ja närviteed, mis juhivad kindlaid aferentseid impulsse keha mitmesugustelt retseptoritelt närvikeskustesse ning efektoorseid impulsse töötavatele organitele
Tähelepanuvõrgustikud - millised need on, mille poolest erinevad? Täehelepanusüsteem on anatoomiliselt eristatav sensoorsetest süsteemidest; tähelepanu ei ole üksik protsess vaid ühendab erinevate anatoomiliste piirkondade võrgustikke. Võrgustikud esindavad erinevaid tähelepanuprotsesside kogumeid. Virgutav võimendav – põhirolliks muuta valitud tajusisud esilepaistvateks, võimendatuteks, selgemateks ja märgatavateks. - Moduleerib retikulaarformatsiooni aktiivsus keskaju piirkondades. Peamine komponend on neuromoduleeriv noradrenaliini projektsioon ajutüves asuvast sinituumast eesajju. - Ülesane: teiste ajupiirkondade töötluse alla surumine Orienteeriv võrgustik – põhiroll on eristada selektiivselt ruumipiirkond ja suunata aktiivsuskese just sellele. Või valida välja vastav sensoorne modaalsus. - 2 eristatavat süsteemi – dorsaalne (esmase tähelepanu suunamisel) ja ventraalne (tähelepanu mujale suunamine)
Keha autonoomne aktivatsioon ilma ajukoore aktivatsioonita on otstarbekas füüsilist pingutust nõudvate rutiinsete ülesannete täitmisel · Loomulikult on mõnikord otstarbekas samaaegne aktivatsioon, nt sportliku, lavalise või võitlusliku soorituse korral · Energia ja organismi säästmiseks on nende kahe süsteemi koosaktiveerimine otstarbekas ainult olulise vajaduse puhul Ajukoore aktivatsioon · Kõigi sensoorsete süsteemide ülenevatest närvikiududest hargnevad ühendused retikulaarformatsiooni ehk retikulaarsesse aktivatsioonisüsteemi (RAS) · Sensoorse stimulatsiooni saabumine aktiveerib seetõttu automaatselt retikulaarformatsiooni kaudu ajukoore · Aktiveerimata ajukoor ei töötle sensoorseid stiimuleid, kuid optimaalselt erutatud ajukoor tunneb signaalid kiirelt ära ja töötleb neid kiiresti Aktivatsioon ja tippsooritus ning agressiivsus ja viha 2 · RAS-il on ka alanev kulgla, mis mõjutab motoorseid funktsioone
löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurendamine, *Vasokonstriktsiooni stimuleerimine nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis, *Vasodilatatsiooni stimuleerimine skeleti- ja südamelihases, *Hingamise stimuleerimine (hingamistakistuse vähendamine), *Seedetrakti motoorika pidurdamine sealsetesilelihaste lõõgastamise tulemusena, *Epinefriin: ainevahetuse intensiivsus ja soojusproduktsioon; retikulaarformatsiooni rakkude stimuleerimine ajutüves Kõhunäärme endokriinfunkts:*Vaid 1-2% pankrease rakkudest täidavad endokriinset funktsi, *Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena Langerhansi saarekestena Glükagooni füsiol funkts:* Glükagooni toime on kõige tugevam maksas, rasv- ja lihaskoes aga väheoluline Glükagoon stimuleerib: glükogenolüüsi ja glükoosi väljutamist maksast verre, *glükoneogeneesi, eriti aminohapetest
rasvkoes (sood. rasv-hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres Sümpato- adrenaalsüsteem: neerupealise hormoonide sekrets. regulatsioon rahulolekus ja..stressiseisundis. Np säsi + sümpNS moodustavad sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab emots
ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele, kolmandale jne.? Teadvuse struktuuriline aspekt: teadvus, alateadvus ja teadvusetus 1. Sigmund Freud tõi esimesena laia avalikkuse ette mitteteadvustatud nähtuste idee. 2. Tajupsühholoogilistest uuringutest on ammu teada alalävise taju olemasolu, selle põhjal on välja töötatud alateadvuse kaudu mõjuv reklaam. 3. Teadvuse närvimehhanismide uurimine võib viia paremale arusaamisele teadvuse olemusest. Aju aktiveerimine retikulaarformatsiooni poolt kutsub esile virgusseisundi. Aju elektriliste potentsiaalide mõõtmine võimaldab uurida tähelepanu närvimehhanismide tööd. Risto Näätänen on üksikasjalikult uurinud aju negatiivse elektrilise potentsiaali teket mittekokkulangevuse avastamise ülesandeis (mismatch negativity). Erinevuste avastamise mehhanism võib olla automaatne tähelepanu genereerimise mehhanism ajus, mis põhineb stimulatsiooni mälus hoitud mudeli ja aktuaalse stiimuli võrdlemisel
Kuid näiteks atsetüülkoliin esineb ka REM-une ajal, kuid mitte-REM une ajal seda enam ei esine. Uurimused on näidanud, et atsetüülkoliin tekitab ajus kõrgesageduslikku aktiivsust, kuid samas ka talamuse mittespetsiifiliste tuumade aktiivsust. Need aga ju moduleerivad erutustaset korteksis. Üldnarkoosi seisundi ajal ei ole inimesel teadvust. Teadvust ei esine ka väga sügava une ajal ( mil unenägusid ei nähta ). Raphe tuum on üks olulisemaid faktore käivitamaks ajutüve retikulaarformatsiooni ergastava mõju pidurdumist ajukoorele, mille tulemusena toimub ajukoore üldine pidurdus ja seejärel uneseisundi tekkimine. Inimese une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse neuronite energiaressursse. Aju tarbib hapnikku une ajal umbes sama palju kui ärkvelolekus, kuid verd rohkem. Une ajal toimub närvisüsteemi teatud osades aktiivne ainevahetus. Rahuliku une ajal toimub aju ainevahetuse ja verevoolu vähenemine, kuid see kiireneb kiire une ajal. Rakutuuma
annaabi.ee 
