Kandjate vahendatud difusioon on tugevalt sõltuv temperatuurist. Väga aeglane juhul, kui T < Tm Võrdle jõe ületamine, kas silla või praami abil Aktiivne transport: transport vastu kontsentratsiooni gradienti Lihasrakkude sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanil säilitatakse 30 000 kordne Ca2+ kontsentratsiooni gradient Ca2+ pumpamisega sarkoplasmaatilisse retiikulumi tuleb ületada energeetiline barjäär: G = RT ln(Cin/Cout) = 26,6 kJ/mol Ühe Ca2+ iooni pumpamiseks sarkoplasmaatilisse retiikulumi tuleb kulutada ligikaudu ühe ATP molekuli hüdrolüüsi energia · Primaarne aktiivne transport ATP hüdrolüüsi energiat kasutatakse otseselt · Sekundaarne aktiivne transport ATP hüdrolüüsi energiat kasutatakse kaudselt
Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H
aktiinifilamentide omavaheline kattumine ning müosiinifilamentide seostumine Zliiniga. Kui aktiinifilamendid on üksteise suhtes liiga välja venitatud, ei ulatu müosiini pead aktiiniga kontakti looma. Ristisillakeste arvu langedes langeb ka lihase kontraktsioonijõud. Venitamist sellisel määral võib esineda hüpermobiilsete liigeste korral. Oluline on ka sarkoplasmaatilise retiikulumi ja T-torukeste funktsioon - palju kaltsiumit suudetakse vabastada ning kui efektiivselt tagasi haarata, et lihas saaks kiirelt lõõgastuda. Jõuarendus sõltub ka sarkomeeri lühenemiskiirusest. Mida kiiremini sarkomeer lüheneb, seda rohkem kaotatakse jõus, kuna müosiini pead ei jõua kiiresti mööda libisevate aktiinifilamentide aktiivtsentritega piisavalt ristisillakesi luua. Isegi kui müosiini peal õnnestub kinnituda, jääb sabaosa
17. Raku tugi- ja liikumissüsteemiks võib lugeda tsütoskeletti. 18. Mitokondri sisemembraani kurde ja sopistusi nim. harjakesteks. 19. Elektronmikroskoobiga näeme, et lihasrakudes esinevad valgulised kiud ehk müofibrellid. 20. Rakkude jagunemisel lähtuvad tseantrioolidest valgulised fibrellid kääviniidid. 21. Taimerakkudes esinevad värvilised kromoplastid. 22. Lüsoomid kujutavad sadasi ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesi. 23. Endoplasmaatilise retiikulumi kare pind on tingitud seal asetsevatest ribosoomidest. 24. Fagotsütoosi teel viiakse rakku tahkeid osakesi ja pimotsütoosi teel vedelaid tilgakesi. 25. Kolestorooli leidub raku kõigis membraanides. 26. Rakuteooria 3 põhiseisukohta: a) rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas omavahel b) uus rakk saab tekkida ainult olemasoleva raku jagunemise teel c) koed on alati rakulise ehitusega 27. ATP täielik nimetus on adenosüntrifosfaat. 28
Vibur Tsütoskeleti osa,. Vibur on kõigi loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplastiline retiikulum Membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, kus sünteesitakse ja talletatakse mitmeid aineid. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse: Karedapinnalist endoplastilist retiikulumi katavad ribosoomid, seal toimub valkude süntees. Siledapinnalist endoplastilist retiikulumi ei kata ribosoomid, seal toimub lipiidide ja süsivesikutse süntees. Lisaks veel bioaktiivsete ainete (steroidhormoonide) süntees ning on Ca2+ ioonide depoo lihasrakkudes. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Samuti osaleb rakumembraani moodustumisel. Lüsosoom
dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terve valk), mis koosneb aminohapetest, mis ei lahustu vees, pannakse membraani sisse. Sel korral tekib staabiilne olukord ja valgu hoidmiseks membraani sees ei ole vaja kuulutada energiaat. Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport.
erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T- torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-
glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju
(3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül= (6p) Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Nimeta 3 kudet mao seinas: Nimeta kude (ja põhjenda kuidas) mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis? Too näide plasmamembaani antigeense ül kohta? Nim
üks või mitu rakutuuma. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa optiline süsteem ehk läätsede süsteem on esindatud okulaari ja objektiividega. -) Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi ja punase värvuse. -) Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA molekulidest. -) Elektroonmikroskoopilise pildi alusel eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa on optiline lääts. -) Bakterirakke iseloomustavad karvakesed ehk kristad, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks. -) Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad sümbioosi. -) Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? (2p)
kaudu levinud erutus kantakse üle lihasrakule. Närvisüsteemis levib erutus elektrilise impulsina, kuid lihasrakule kantakse see üle keemilisel teel. Keemiline ühend, mis närviimpulsside mõjul sünapsis vabaneb ja lihasraku membraani mõjutab, tekitab seal elektrilise erutuslaine, mis piki rakumembraani kiiresti edasi levib. T-torukeste kaudu jõuab see erutuslaine ka lihasraku sisemusse ning kandub üle sarkoplasmaatilisse retiikulumi, millel on kontaktid T-süsteemiga. Sarkoplasmaatilisest retiikulumist vabaneb seepeale suur kogus kaltsiumi, mida seal rohkesti leidub. Kaltsiumi kontsentratsioon sarkoplasmas kasvab ning kaltsiumioonid mõjutavad väga ruttu. (Ööpik, V). Kokkuvõtteks saab järeldada, et skeletilihas on ehituselt kõige keerukam lihas, kuna see on ka kõige liikuvam. Talitus, ehitus ning eristus on tänapäevaks väga täpselt selgeks tehtud ning
dab kromosoomidena organiseeritud prilikkuseainet kromatiini. Inimese kehas on rakke, millel on vga palju tuumi (vtlihaskiud), aga ka hoopis ilma tuumata rakke, mille tuntum nide on ertrotsdid. Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja piekeste ssteemi, mille lesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hlmab rakus vrdlemisi suure ruumi. Eristatakse Endoplasmaatilise retiikulumi peamine lesanne on korraldada erinevate ainete rakusisest transporti BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga. Mitokondreid on hsti palju niisugustes rakkudes, mille energiavajadus on suur Mofi brillid on ksnes lihasrakus esinevad organellid. Mofi brillid annavad lihasele kokkutmbevime, inimesele tervikuna aga liikumisvime Koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest. Philised koetbid on epiteel-, side-, lihas- ja nrvikude Epiteelkude katab
tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3 ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest. Kontraktsioonimehhanism 4 ATP laguneb ja müosiini pea pöördub lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra 49. Lihastöö energia saadakse: a)ATP b)Kreatiinfosfaat c)Glükoos d)tiglütseriidid 50. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: 51
peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). 29. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Tsütoplasmavõrgustiku moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Omavahel ühenduses moodustavad nad võrgustiku. Võrgustiku sisse jäävat valendikku nimetatakse ER luumeniks. Luumen moodustab sageli rohkem kui 10% raku ruumalast ning raku tsütosoolist eraldab seda ERi membraan. Tsütoplasmaatilise retiikulumi ühekihiline membraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist
Ainete aktiivtrantsport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine kontsentratsioonile? ja vajab trantspordiks täiendavat energiat (ehk ATP) Okasõuna meenutav rakk on erütrotsüüt kui ta on asetatud a) hüpo toonilisse lahusesse või b) hüper toonilisse lahusesse. Selgita mis on difusioon? Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale. Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ülesanne. Sünteesib rasvhappeid, fosfolipiide, steroide. Jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. Nimeta, missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks. Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1
aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2: AP toimel avanevad Ca- kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine". Kontraktsioonimehhanism 3: ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest. Kontraktsioonimehhanism 4: ATP laguneb ja müosiini pea pöördub lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi ssarkoplasmaatilise retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR- i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. 46. Lihastöö energia saadakse: a) ATP b) kreatiinifosfaat c) glükoos (glükogeen) d) triglütseriidid 47. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt:
Prokarüootides(bakterid, ürgbakterid) puudub piiritletud tuum ning tunduvalt vähem organelle kui eukarüootides(taime, seene, loomariik, protistid?!) 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilistena, valgud aga hajusalt kas nende peal või vahel. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. 10
Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse. Lipiidid ehk rasvad. 26. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus - Molekulaarstruktuur, mis koosneb lipiididest ja valkudest. Ümbritseb rakku ja rakutuuma (kahekihiline membraan), aga ka rakusiseseid organelle (nt. mitokondrid, kloroplastid kahekihilise membraanina; lüsosoomid, erinevad vesiikulid, taimerakus vakuool ühekihilise membraanina), rakusisese endoplasmaatilise retiikulumi kanaleid ja lamelle. Membraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja 27. Suhkrute lühiiseloomustus, milleks rakk vajab suhkruid? Kõik suhkrud on süsivesikud, see tähendab, et suhkur on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on organismi esmane energiaallikas. Rakk vajab suhkruid, et sünteesida nukleiinhappeid ja teisi ühendeid. Organismis täidavad
Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV) membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat retiikulumi. Kare (7) seal paiknevad ribosoomid (need muudavadki ERi "karedaks"), mis osalevad valgusünteesil. Lisaks sellele toimub karedal ERl ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Sile ER (12) koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil.
Rakumembraan (8) - koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid - ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Nad seovad omavahel kõrvutiolevate rakkude rakumembraane läbi peenikeste kanalite rakukestas. Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV) - membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat retiikulumi. Kare (7) - seal paiknevad ribosoomid (need muudavadki ER-i "karedaks"), mis osalevad valgusünteesil. Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Sile ER (12) koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil.
vastupidi, parasümpaatilisi kiude rohkem kui sümpaatilisi. Parasümpaatilised impulsid domineerivad magades ja seedides (puhkeseisund). Atsetüülkoliini toime lühiajaline. 4. Lihaskoe ehitus ja talitlus. 4.1. Lihaskoe liigid. Lihaskude – textus muscularis – liikumistalitlusega kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline (müosiini ja aktiini abil). Lihaskoe rakud on piklikud ja üsna pikad, hulgituumsed. Rakumembraani nim sarkolemmiks, tsütoplasma sarkoplasmaks, endoplasmaatilist retiikulumi sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub, tahtele allumatu, ei väsi – textus musculatis nonstriatus, veresoonte ja siseelundite seintes. * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu, ei väsi – textus muscularis striatus cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv, väsivad – textus muscularis striatus skeletalis 4.2. Vöötlihaste struktuur. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed
veekogusid Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks on kujunenud: (x) spoorid; (x) puhkerakud; () akineedid; () statospoorid; () zoospoorid; () planogameedid; () rakukesta jätked Pantser koosneb: (x) kahest poolmest; () heksagonaalsetest plaatidest; () ränisoomustest, mis katavad üksteist katusekivide sarnaselt; () kihilisest limast Ränipantsrit läbivad: (x) poorid; () viburid; () tsütoplasma jätked; () endoplasmaatilise retiikulumi väljasopistised; () ränist piigid Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: () rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis; (x) ränipantsri peenstruktuur Phaeophyceae e pruunvetikad Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c Eluvorm vegetatiivses staadiumis: () monaadne; () kokkoidne; () amöboidne; (x) niitjad; () koloonialine; (x) hulkrakne
> Amööbid ja makrofaagid toituvad selle abil ° Pinotsütoos rakk omastab vedelikes lahustunud aineid Esineb retseptorvalke osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga ° seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel rakusiseseid keemilisi reaktsioone 3.5 Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU E. ENDOPLASMAATILISE retiikulumi (ER) ° mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ° on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega ° Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku > karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad oganellid ribosoomid. > siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Ribosoomide ehitus ja ülesanne ° Iga ribosoom on kaheosaline
8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud) ja valgud (on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga perifeerne valk, ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja süsivesikuid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi
membraanidest koosnevad ja nendega ümbrits organellid tsütoplasma jäik Liikuv, vedelam 10. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti, valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel. Kolesterool. 11. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Tsütoplasmavõrgustik- raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Sileda-(ensüümid, mis osalevad lipiidide ja sahhariidide sünteesis) ja karedapinnaline(ribsoomid, valkude süntees). Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine, on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega. 12. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Kaheosaline, koosneb ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest
kõigi organismide peamine energiaallikas, tekib fotosünteesis. b) oligosahhariidid (sahharoos ehk suhkur, maltoos, laktoos) koosnevad 2-3 monosahhariidist c) polüsahhariidid koosnevad rohkem kui kolmest monosahhariidist ehk moodustavad polümeeri. Tärklis – taimede varuaine Tselluloos , kitiin – taime või seenerakkude rakukesta koostises Glükogeen – loomne varuaine, mida talletatakse maksas ja lihastes 29. Endoplasmaatilise retiikulumi (tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus … on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport. Jaguneb siledapinnaliseks (lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt lipiidide sntees) ning karedapinnaliseks, kus paiknevad ribosoomid ja toimub valkude süntees. 30. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab madala pH ja ensüümide toimel lõhustada rakku sattunud jääkaineid ning suuri biomolekule, nt valgud ja DNA. 31
Erinevad transpordivalgud transpordivad erinevaid ühendeid. Vajatakse täiendavat energiat. 10 Osa loomarakke on veel fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. nt. inimese vere koostises makrofaagid. Pinotsütoosi käigus omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule. Tsütoplasmavõrgustik (ER) Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab endoplasmaatiline retiikulumi ehk tsütoplasmavõrgustiku. Ainete rakusisene liikumine, seotud ka ainevahetuslike protsessidega. a) karedapinnaline ER pinnal paiknevad valgusünteesi organellid ehk ribosoomid b) siledapinnaline ER pinnal paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid Koosneb 2st osast, mõlemad osad omakodra koosnevad ribosoomi-RNAst ja valgumolekulist. Ribosoomides moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes.
tööks.Toodavad energiat aeroobselt! 2)valged lihaskiud e. Anaeroobset tüüpi -kiired glükolüütilised lihaskiud On kiired reageerijad,samuti ka kiired väsijad.Sisaldavad palju glükogeeni ja on jämedad. Toodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu. 3)vahelmised lihaskiud -mõlemaid lihaskiude sisaldavad lihased Sarkoplasmaatiline retiikulumja transversaaltuubulid Siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi nim. Sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. SER mansetid – terminaaltsisternid ja retikulaarne osa Transversaaltuubul- saavad alguse rakumembraanilt ja on sidemeks rakumembraani jamüofibrillide vahel. Ca ja Mg ioonide vabanemine, mis põhjustavad kontraktsiooni. Lihasetriaad -terminaaltsisternid(2) ja keskel transversaaltuubul Skeletilihaskude Lihasrakk on multituumne liitrakk. Tuumad on ovaalsed ja paiknevad tsentrist perifeerselt.
jagunemine Amitootiline. Paljunevad enamasti Keharakud jagunevad mittesuguliselt mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine paljunemise ja kasvu Kiirem Aeglasem kiirus Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus - Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikus. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. Eristatakse kareda- ja siledapinnalisi. Karedapinnalised on seotud ribosoomide ja valkude sünteesiga, ja siledapinnalises lipiidide ja süsivesikute süntees, tema ülesandeks on ka ainete transport.
Sel korral tekib staabiilne olukord ja valgu hoidmiseks membraani sees ei ole vaja kuulutada energiaat. Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Selline membraan on vaga mugav selle poolest, et see on stabliiilne, lubab aine vahetust ja on dünaamiline (rakk ju kasvab, jagab jne). Iga membraan koosneb lipiitide kaksikkihist, kaksikmembraan aga koosneb kahest lipiitide kaksikkihist(vt.konspekt). 9.Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport.
Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Enamasti koosnevad suhkud vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning vesiniku ja hapniku vahekord on neis samasugune nagu veel (C nH2mOm). Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). 29. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum. Karedapinnaline ER Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega; osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse
4) tapetkiht (tapetum) -- ühekihiline, väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib samuti olla kadunud. Osal sugukondadest koosneb tapetkiht suurest amöboidsest, hulgatuumalisest rakust ehk periplasmoodiumist, mis on tekkinud paljude rakkude liitumisel pärast nende kestade kadumist. Erinevalt sellisest amöboidsest tapetkihist koosneb sekretoorne tapetkiht, mis esineb eelmisest sagedamini, tugevasti arenenud endoplasmaatilise retiikulumi ja diktüosoomidega rakkudest. Rakud lagunevad pärast tolmuterade teket, nende kestad lahustuvad ning tsütoplasma satub tolmukapesasse, kus seda kasutatakse tolmutera kestade ülesehitamisel. Mõnedes sugukondades tarvitatakse tolmuterade kasvuks ka vahekihti talletatud ühendeid. Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud. Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest (pollen).
2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline “libisemine” ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6. Käivitub Ca-pump, mis viib Ca tagasi sarkoplasmaatilise retiikulumi torukestesse. 7. Lihas lõtvub. 56. Piima ja muna biokeemia. Piima keemiline koostis: Vesi 88%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3..3,5%, laktoos 4...4,5%, mineraalained 0,7%. Muna keemiline koostis: Vesi 75%, kuivaine 25%, rasv 11%, proteiin 12%, süsivesikud 1%, mineraalained 1 %. 57. Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral. Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3..
2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline "libisemine" ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6. Käivitub Ca-pump, mis viib Ca tagasi sarkoplasmaatilise retiikulumi torukestesse. 7. Lihas lõtvub. 56. Piima ja muna biokeemia. vt praktikumi lehte Piima keemiline koostis: Vesi 88%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3- 3,5% (kaseiin), laktoos 4- 4,5%, min.ained 0,7% . Piim sünteesitakse piimanäärme epiteelrakkudes vere komponentidest, sisaldab ioone ja molekule. Muna keemiline koostis: Vesi 75%, kuivaine 25%, rasv 11%, proteiin 12%, süsivesikud 1%, mineraalained 1 %. 57
fosfopanteteiini SH-rühma kaudu. Kolesterooli biosüntees: Toimub peamiselt maksarakkudes Algab raku tsütosoolis 2 atsetüül-CoA molekuli kondensatsiooniga Kulgeb üle mevaloonhappe sünteesi NB! See etapp reguleerib kogu protsessi kiirust! Jätkub skvaleeni sünteesiga Kolesterooli süntees lõpeb endoplasmaatilise retiikulumi membraanis, kus skvaleen konverteerub lanosterooliks, millest üle mitme etapi tekib kolesterool. Lipoproteiinid lipiididest ja valkudest koosnevad agregaadid, mis transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. · Lämmastiku põhilised anorgaanilised vormid on : N2 atmosfääris, NO2- ja NO3- pinnases ja merevees. Need on lämmastiku oksüdeeritud vormid. · Lämmastiku omastamine tähendab oksüdeeritud vormide N2, NO2- ja NO3- taandamist NH4+ -ks
mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T-torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse
Vabaneb närviimpulsi toimel ja seostub postsünaptiliste retseptoritega ning tingib depolarisatsiooni tõttu sarkoplasmaatilisest retiikulumist kaltsiumioonide vabanemise sarkoplasmasse. 8. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lõõgastumise protsessis: 9. Lõõgastumine kui energiat tarbiv protsess: Lõõgastumiseks on vaja saavutada madal kaltsiumioonide tase sarkoplasmas; kaltsiumi pumpamiseks sarkoplasmaatilisse retiikulumi on vaja energiat ehk ATP-d kulutada. Lahti on vaja saada ka naatriumist lihasrakus, mis toimub naatrium-kaalium pumba kaudu. 10. Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus: 11. Lihaskiudude tüübid kineetilise ja metaboolse kriteeriumi alusel: I SO aeglased oksüdatiivsed II A FOG kiired oksüdatiiv-glükolüütilised II B FG kiired glükolüütilised 12. Eri tüüpi kiudude võrdlus müoglobiinisisalduse, energeetiliste substraatide
või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline "libisemine" ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6. Käivitub Ca-pump, mis viib Ca tagasi sarkoplasmaatilise retiikulumi torukestesse. 7. Lihas lõtvub. 51. Piima ja muna biokeemia. Piima keemiline koostis: Vesi 88%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3..3,5%, laktoos 4...4,5%, mineraalained 0,7%. Muna keemiline koostis: Vesi 75%, kuivaine 25%, rasv 11%, proteiin 12%, süsivesikud 1%, mineraalained 1 %. 52. Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral. Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l)
mid 5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 8. Rakumembraan ja rakutuum, lisaks rakutuuma membraan vaata konspekti http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatiline retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstikku. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport.
tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Eukarüootidel on geenis intronid, pre-mRNA läbib splasingu, modifitseeritakse ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse. Transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke. Promootorid on keerulisemad. Eukarüootide rakud on üldiselt 10 korda suuremad. 8. Raku-ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. VT SARAPUU ÕPIKUST 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon (endoplasmaatilise retiikulumi lüsosoomid, Golgi kompleks). Eukarüootsetes rakkudes on sisemine membraanisüsteemi võrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum. Ribosoomidega seotud endoplasmaatiline retiikulum (ER) nimetatakse ka karedapinnaliseks, mitteseotut aga siledapinnaliseks endoplamaatiliseks retiikulumiks. Siledapinnalisel toimub lipiidide, fosfolipiidide ja asteroidide süntees, karbohüdraatite metabolism, Ca-ioonide kontsentratsiooni regulatsioon ning mürkide ja ravimite detoksikatsioon
2 VO2 kajastab otseselt lihaste töötamise intensiivsust SLS on praktiline ja universaalne tööintensiivsuse indikaator. 2. Treeningu tulemusel tekkivad biokeemilised muutused sportlase organismis kiirus- ja jõutreeningu tagajärjel. * Lihaskiudude diameetri suurenemine (hüpertroofia): · müofibrillaarsete valkude -, sarkoplasmaatilise retiikulumi- ja sarkoplasmaatiliste valkude hulga suurenemine * Glükolüütiliste ensüümide aktiivsuse suurenemine skeletilihases * Kretiini kinaasi ja müokinaasi aktiivsuse suurenemine * Glükogeeni varude suurenemine skeletilihases * Puhversüsteemide mahutavuse suurenemine Suurenevad võimalused ATP energia kiireks kasutamiseks (müosiini ATP-aasi aktiivsus, Na/K ja Ca-pumbad jms) ja ATP kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism)
nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhaanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T-torukest) membraanide kaudusarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Eedasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabvanemist terminaaltsisternidest loetakse
depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid
kromosoomid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on arenenud -võrgustik, organellid) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 8. Rakumembraan ja rakutuum, lisaks rakutuuma membraan vaata konspekti http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatiline retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstikku. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport.
transporti. Passiivsed on difusioon ja osmoos (molekulid liiguvadmadalamast kontsentratsioonist kõrgemasse ja sellega tekitab rakus osmootse rõhu). Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad aktiivses transpordis. Need juhivad läbi membraani ainult kindlaid aineid. Ka retseptorvalgud on membraanis, osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. 11. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatiline retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstikku. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport.
transporti. Passiivsed on difusioon ja osmoos (molekulid liiguvadmadalamast kontsentratsioonist kõrgemasse ja sellega tekitab rakus osmootse rõhu). Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad aktiivses transpordis. Need juhivad läbi membraani ainult kindlaid aineid. Ka retseptorvalgud on membraanis, osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. 11. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatiline retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstikku. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport.
Geeniekspressiooni regulatsioon tunnelis (SecM, TnaC) 29 Valgu modifitseerimine ribosoomil (metioniini eemaldamine, atsetüleerimine) Molekulaarsed chaperonid Valkude transport endoplasmaatilisse retiikulumi Seinas ei ole laetud AH, hüdrofoobseid AH. Laenguta hüdrofiilsed ühendid, et midagi kinni ei jäeks. Me ei tea mis konformatsioonis kasvav peptiid tunnelis on, kuid teame, et see on piisavalt peenike, et enne tunneli lõppu ei saa toimuda migit voltumist (võib ehk olla sunnitud alpha-heeliksina). Tunnelisse mahub 35-45 AH. Enamus peptiide mahuvad tunnelist läbi, saab kasutada regulatsioonis (geeniekspressiooni omas nt). Bakterites on valgu ekspordisüsteem.
rakkude edasiliikumine tahkel pinnal 135. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca2+ osa. Ca konts. kasv tsütosoolis põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Ca konts. on puhkeseisundis madal ja see tagatkse Ca-ATPaasi abil, mis Ca pidevalt rakust välja pumpab. Kui närviimpulss jõuab lihasrakuni, muutub EP ja toimub depolarisatsioon. Signaal toimetatakse mööda spetsiifilisi signaaliülekande ahelaid sakroplastilise retiikulumi Ca pumpadeni, mis avanevad ja Ca kontsentr. suureneb. Selle mõjul aktiiniga seondunud valgud tropomüosiin ja troponiin muudavad oma asetust aktiini filamentidel, vabaneb aktiini müosiiniga seostumise piirkond ja müosiin saab mööda aktiinifilamenti liikuda. 136. Mootorvalk liigub tsütoskeleti + otsa suunas. kinesiin 137. Mootorvalk liigub tsütoskeleti valgu otsa suunas. düneiin 138. 10 ATP hüdrolüüs võimaldab müosiinil II liikuda ..50-100 nm . kaugusele Mikrotorukesed 139
· Luulise vanuse hilinemine · Võib vajada ravi psühhosotsiaalses aspektis · Tütarlastel orgaaniline põhjus tõenäolisem · (Turneri sündroom- naistel, ühe X-kromosoomi puudumine: viljatus, lühikasvulisus jne.) Vananemine viib rakkude ultrastruktuuri häiretele Rakkude morfoloogilised vananemisel: 1. Rakkude tuuma kuju muutumine sagaraliseks 2. Mitokondrite polümorfism ja vakuoliseerimine 3. Endoplasmaatilise retiikulumi redutseerumine Golgi aparaadi deformatsioon Raku funktsioonid vananemisel: 1. Pidurdub oksüdatiivne fosforüleerimine 2. Nõrgeneb nukleiinhapete ja valkude süntees 3. Redutseerub kromosoomikahjustuse reparatsioon 4. Väheneb toitainete omastatavus 5. Langeb võime reageerida stressile, infektsioonidele Vananemise teke on seotud: · Endogeensete ja eksogeensete faktoritega · Klonaalne vananemine: enamikul rakkudel on nende jagunemiste arv "ette
• Künniseline ärritus • Künnist ületav Lihastõmmak Latentne periood – esimesed millisekundit stimulatsiooni järgselt, erutus levib üle lihaskiu ja siis leiab aset kontraktsioon Kontraktsioon – ristsillakesed on aktiivsed, lihased lühenevad kui pinge areng on lihases piisav, et ületada lihasele rakendatud raskusjõudu. Lõõgastumine – Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihaspinge taandub algtasemele. Lihase tetaaniline kontraktsioon. Osaline ehk hambuline teetanus (kui lihas jõuab vahepeal lõõgastuda). Täielik ehk sileda teetanus (kui järgmine ärritaja satub eelmise tõmmaku kontratsioonifaasi enne lõõgastumise algust). Trepi efekt (loeng lk 30) Väsimus: füüsiline ja psüühiline, sünaptiline. (loeng, lk 43) Füüsiline: lokaalne (vähem kui 1/3), regionaalne (1/3-2/3 lihasmassist), globaalne (enam kui 2/3).
annaabi.ee 
