Tiit Lauk humanitaar
trahteri nime all ja jagati taseme järgi kolme klassi. Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli
alkoholiloaga restoranide arv Tallinnas stabiilselt 30–50 vahel. Näiteks 1925. aastal, kui algas
eestimaise džässi lugu, oli neid 32, millest 13 olid hotellide restoranid, kus stabiilseid
tantsuorkestreid ei peetud (Hovi 2002: 21, 22). See arv on meile küllaltki tähtis, võimaldades
hinnata džässi populaarsust restoranipubliku hulgas lihtsa valemi abil: restoranide üldarv (32)
miinus hotellirestoranide arv (13) võrdub tantsumuusikat kasutanud restoranide arv (19).
Lahutades sellest arvust džässbändidega restoranide arvu (Mutsu andmeil 12), on tulemuseks
rahvalikumat tantsu-/meeleolumuusikat kasutanud restoranide arv (19-12=7). Nende arvude
suhe (12:7) on aga üsnagi täpne populaarsuse näitaja. Arvestada tuleb antud juhul siiski vaid
annaabi.ee 
