Omariiklusaastatel eranditult Tallinnas, kuna nii palju publikut (1923, 1928, 1933, 1938) Üldjuhid Juhan Aavik ja Juhan Simm. Ka kohalikud laulupeod. Avalike kontsertide kõrval Riigi Ringhääling. Ringhäälingu ühendatud sümfooniaorkester – kõrge tase. Arenes edasi lihtsa meloodiaga rahvalaul, võõrmõjudega. Lõpptulemuseks rahvalikud laulud. Tuntuks nende lauludega Artur Rinne. 9 1920ndatel jõudis eestisse džäss, kohviku ja restoraniorkestrid. Džässist inspireeritud laulud –noor Raimond Valgre. Teater ja kino Teatri keskus Tallinn. „Estonia“, Draamateater, Tallinna Töölisteater. Tartu Vanemuine. Kuni 1920 keskpaigani impressionism, sümbolism, ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Vaataja tüdines katsetustest. Publik vähenes. Realistlikkuse ilmumine. Psühholoogiline lähenemine. Kõige kindlam rahvatükk, suur publikumenu. Raudsepa „Mikumärdi“, kõige esitatum näidend
Repertuaar koosnes esialgu enamasti klassikaliste palade ja ooperimuusika töötlustest. Peagi tekkis ka spetsiaalne salongirepertuaar, mida trükiti tohutul hulgal. Salongiorkestrid esinesid veel hotellides ja promenaadi kontsertidel , mida korraldati kuurortides puhkajate lõbustamiseks. 20 sajandi teise aastakümne alguses mängis ainuüksi Saksamaal ligi 20 000 muusikut salongiorkestrites. Tollal hakkas üha enam nende repertuaaris kohta omama tantsumuusika, kuni restoraniorkestrid muutusidki väikesteks tantsuorkestriteks. Tähtsat osa etendavad levimuusikas laulud ja tantsud kergesisulise muusikateatri lavalt, mis 19 sajandil olid pärit peamiselt laulumängudest, farssidest ja muudest lihtsakoelistest teatritükkidest. Siis tuli operett, mis eriti rikkalikult toitis 20 sajandi alguse levimuusikat, ja muusikal, mis vallutas sajandi teise poole. Kui operett ja muusikal on välja kujunenud selgete tunnusjoontega kerge muusika-
Eesti silmapaistvaim, võib-olla isegi ainuke džässi- lauljatar oli Inge(borg) Põder (vt foto 25) 85 . Repertuaarist Orkestrite repertuaari kohta on tõepärast hinnangut küllaltki keeruline anda, kuna konkreet- seid andmeid on vaid mõne kollektiivi kohta ning needki on üpris napid ja lünklikud. Tundub, et käsitletaval ajajärgul Tallinnas džässilikku tantsumuusikat mänginud orkestrite repertuaari oleks siiski õige vaadelda tervikpildina, s.t nii juhumängu- kui restoraniorkestrid koos. Osa The Murphy Band’i repertuaarist (vt lisa 2) on V. Ojakäärul õnnestunud muusikute mälestuste ja K. Paalse noodikogu abil taastada (Ojakäär 2000: 103–105), mõnede tuttavate kaudu Inglismaalt hangitud klaverinootide nimesid mainib K. Strobel oma mälestustekassetil. A. Mutsu andmeil võib bändi tantsupalade nimistusse lisada ka: “Alaska”, “Always”, “Charmaine”, “Hallelujah”, “Tea for two”, “Whispering”, “I can’t give your anything but
annaabi.ee 
