rae roll lõplikult kaob hiljem tsunftikord likvideeritakse Mõisa ja talu suhted eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 300 perekonda juhtisid kõike mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked eramõisad, kroonumõisad pastoraadid eramõis kuulub mõisnikule igavesest ajast igaveseks kroonumõisa on riigi alluvuses olev mõisa pastoraad on kirikuõpetaja mõis, talupojad võisid ta heaks töötada 1721 restitutsioonikomisjonid vene võim annab valdused tagasi 1739 Roseni deklaratsioon üks talupoeg kaebas mõisahärra peale, väites, et tema õigusi on rikutud algatati uurimine talupoegade ja mõisnike suhetest ja õigustest eesti talupojad pärisorjad ilma õigusteta talupoeg koos varaga kuulub mõisnikule koormised ja ihunuhtlus vastavalt mõisniku tahtele vastupanu: pagemine talupojad põgenesid loodeti leida pääsu, kergemaid tingimusi 1765 Browne'i "positiivsed määrused"
mõisa ja talu suhted eesti aladel ~mõisa 18.saj lõpp eramõisad, kroonumõisad, pastoraadid kroonumõisad kuuluvad riigile, on riigi omanduseks, aga valdavalt neid ei korralda riigi esindajad, vaid üldiselt välja renditud, põhja eestis osakaal väiksem, lõuna eestis suurem kehtima jäävad määratud koormised, veidi parem seis kui eramõisates valdav osa eramõisad 1721 restitutsioonikomisjonid 1739 Roseni deklaratsioon vastupanu:pagemine 1765 Browne'i "positiivsed määrused" eesti aladel pole keegi kunagi nii pikalt valitsenud nagu tema fikseeriti õigus vallasvarale, määrati kodukariõiguse piirid, lubati mõisniku peale kaevata ta määrused, peaksid justkui tooma olulist leevendust talupoegadel olukorrale, aga kuna mõisnikud seisid selle vastu, siis selle ellu viimine täiel määral oli küsitav
kapituleeriti vene vägedele Põhjasõjas. Eestimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust. Aastal 1708 eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti Peterburi kubermanguga. 1719 liideti Eestimaa kubermang Peterburi kubermangu provintsiks. Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Peale rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim restitutsioonikomisjonid, mis asusid 1722 tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775-1802 maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestima kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Alates Põhjasõjast kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti Erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning
· 1720, 30. mai blokeeris Inglise Rootsi laevastik Naissaare, kuid muutust rahulepingu osas ei saavutatud · 1721, aprill algas Uusikaupunkis rahukongress · 1721, 30. august Uusikaupunki rahu, millega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga, Venemaa sai Soome alast osa Karjalast, Viiburi ja Käkisalmiga; leping kinnitas balti erikorra säilimise ja tagas Rootsile viljaimpordi soodustuse · 1721 loodi Eesti- ja Liivimaal restitutsioonikomisjonid, mille ülesandeks sai mõisavaldusõiguste põhjalik revideerimine · 1723, veebruar Peeter I teatas, et on otsustanud nimetada oma abikaasa Katariina keisrinnaks ning teda kroonida lasta · 1723, 12. juuli sõitis Peeter I Rogerwieki, et sadam sisse õnnistada · 1726 oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist · 1728 algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete
Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast rahulepingu sõlmimist, toimus tegelik restitutsioon tunduvalt varem. Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses. Vene riik nõudis truudusvande andmist ja mõisnikud pidid kohapeale elama asuma. Viimasest ei olnud huvitatud Rootsi kõrgaadlikud, kes eelistasid jääda Rootsi. Seepärast neile enamasti mõisaid ei restitueeritud või kui ennistatigi, siis müüsid nad need kiiresti maha. 1721. aastal loodi restitutsioonikomisjonid. Restitutsioon viidi lõpule enamasti 1720. aastate lõpuks. Restitutsiooni otsese tulemusena taastus aadli maavaldus. 5 Rootsi kuningas (1697–1718) Karl XII Pilt: google.ee Eesti ja läti talupojad polnud siiski täiesti õigusteta seisundis. Võrreldes rootsi ajaga oli talupoegade
See ei leidnud rüütelkonna poolehoidu. 1787 aastal anti välja uus koolipatent, mis nägi ette kihelkonnakooli igas kihelkonnakeskuses, igas mõisakogukonnas mõisa-ja külakool. Restitutsioon Venemaa pakutud restitutsioon Liivimaa aadlile 18 sajandil, mis tähendas kõigi Rootsi ajal reduktsiooniga võõrandatud mõisate tagastamist. 1722 aastal asuvad Rootsi valitsuse ajal riigistatud mõisate tagastamist korraldama kohalikest aadlikest moodustatud restitutsioonikomisjonid. Kogu mõisate tagastamise keeruline protseduur teostatakse kolme aastaga. Matrikkel 18. sajandil võis maaomanikuks olla vaid aadel. Seoses sellega oli vaja kindlaks määrata, milliseid suguvõsasid ja perekondi pidada aadlikorporatsioonide liikmeks. Selleks moodustati Balti kubermangudes matriklikomisjonid. Matriklitesse kanti Eestimaal üle 120 perekonna, välja jäid mõisaid rentivad uusmõisnikud. Aadlimatriklisse kuulumine andis võimaluse saada ameteid kohtu-, politsei- ja
kasutada, sellele kaardile panustada. Enne kapitulatsioonide sõlmimist rõhutasid, et kui rüütelkonnad vannuvad truudust Vene riigile, antakse kõik redutseeritud maad neile tagasi. 1710 kapitulatsioonide üks põhitingimustest. Peeter ei olnud veel tegelikult kindel, kelle valdusse need lõplikult jäävad ja ei kiirustanud restitutsiooniga, mis algas alles 1721 (Uusikaupunki rahu oli sõlmitud ja alad kindlalt Vene riigi käes). 1721. aastal moodustatakse vastavad restitutsioonikomisjonid, mis olid üsna kõrgel tasemel, neid pandi juhatama kindralkuberner. Komisjonid alustasid tegevust 1721. Peamine ülesanne oli maavaldusõiguslike dokumentide kontrollimine. Paljud omandiõiguslikud dokumendid olid läinud kaduma. Mängu tulevad rüütelkonna maanõunike kolleegiumi liikmed, kes kinnitasid ühe või teise mõisa kuulumist kellelegi. Oli ka kaudseid dokumente, mida samuti arvesse võeti. Kui 1696. a seisuga oli redutseeritud 185 mõisa, siis 1726