See linnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel. Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond . Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana
võimalik välja lugeda 1875. aasta mõisasüdame plaanilt, kuid juba 1849. aasta plaanil on näha mõisa peahoone ümbruses asuvat pargiala. Pargi võib tinglikult jaotada kahte ossa. Esimene osa paikneb peahoone lähimas ümbruses ja koosneb mõisamaja esisest ja tagumisest osast. Mõisamaja esine osa koos poolkuukujulise (algselt ümmarguse) väljakuga on tänapäeval hästi hooldatud. Lõunast on see piiratud müüriga (esialgu pargipiiril müüri polnud, ehitati 1980-ndate lõpus Viru Restaureerimisvalitsuse tellimisel). Tähelepanu väärib kindlasti neljarealine tamme-lehise allee, mis kulgeb mõisapargi ja Tollide perekonnakalmistu (Kabelimetsa) vahel. Sissesõiduteed ääristavad põhja-lõuna suunas kaks kaherealist lehisealleed, mille välimiste puude vahe on ca 40 m ning mis kokku moodustavad vägevalt mõjuva kompositsiooni. Peahoone poolsesse alleeossa jäävad neli puuderingi, mis koosnevad eri liiki puudest (vaher, saar, tamm, pärn). Puuderingid on loetavad ka tänapäeval.
1991, 1994, 2001 Pariisi VII ülikool 1991 Osaka ülikool 1987-1988, 1989 Max Plancki Tahkiseuuringute Instituut, Stuttgart 1981 Novosibirski Soojusfüüsika Instituut Võõrkeeled: inglise, vene, saksa keel; rahuldav prantsuse keel Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit 5. Jaanus Tamkivi - Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 keskkonnaminister 2005- 2007 X Riigikogu 1996-2005 Kuressaare linnapea 1992-1996 ASi Tansar juhataja 1989-1992 Saaremaa Restaureerimisvalitsuse keskaegsete kirikute restaureerimise osakonna juhataja 1983-1989 Saare KEKi töödejuhataja Võõrkeeled: inglise, vene, soome keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 6. Laine Jänes - Reformierakond Kultuuriminister Kultuuriministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 kultuuriminister 2004 2007 Tartu linnapea 2002-2004 Tartu abilinnapea 1998-2002 Vanemuise Kontserdimaja direktor 19971998 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja
Kuus, Marge Eimre, Kadi Kuus, Jaanus Kruusmaa. Koosolekul pandi paika, et 20. detsembril 1987.a viiakse läbi Kolonn Nr 1 asutamise koosolek kohvik-sööklas Rannatare kell 16.0033. (Vaata lisa 4) 20. detsembril, kui Rannatares, millest oli saanud noorte meelispaik, pidi toimuma Kolonni asutamine, oli kohvik puupüsti rahvast täis. Sellistes tingimustes tundus kolonni asutamine võimatu, ning Ain Saare üleskutsel suundusid kõik soovijad Restaureerimisvalitsuse Võru osakonna ruumidesse, kus Ain Saar töötas. Ruumide kasutamiseks oli Ainile loa andnud tema ülemus. Osavõtjaid oli erinevatel andmetel 23-24. Salajasel hääletusel valiti volikogu, mis koosnes seitsmest liikmest.34 Kandidaate seati üles 10. Volikokku saanutest kõige rohkem hääli sai Ain Saar, tema sisse hääletamiseks andis 23-24-st kohalviibijast 20 inimest oma hääle. Talle 30 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk. 15. 31 Ain Saar, lk. 75. 32 Samas, lk. 75-76
Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel. Sellele eesvallile rajati kaks hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne on 1980ndatel aastatel rekonstrueeritud Restaureerimisvalitsuse töökojana). Valli ja linnamüüri vahele jäi sellega seoses aga vaba ruumikas ala, mis kasutati ära uuteks ehituskruntideks. Sinna tekkis 1652 Uus tänav. 17. sajandi lõpul alustati sõjaohu kartuses aga uute ning seninsest hoopiski võimsamate muldkindlustuste planeerimist. 1686 kinnitati Erik Dahlbergi ja Paul von Esseni projekt, mis nägi ette 11 võimsa bastioni ja 3 raveliini ehitamist, millega oleks ümbritsetud kogu tollane linn, v.a Toompea järsk lääne- ja loodekülg
annaabi.ee 
