riiklik arengukava on dokument, milles prognoositakse energeetika arengut peamiselt aastani 2005 ja käsitletakse põhimõttelisi arengusuundi kuni aastani 2018. Võtmeküsimus on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise areng. Kuna põlevkivi kaevandamise kulud suurenevad põlevkivilasundite sügavuse kasvu, kütteväärtuse languse, transpordi ja tehnilise taseme hoidmiseks vajalike investeeringute, lõhketööde ja tööjõu kallinemise ning keskkonna- ja ressursimaksude kasvu tõttu, siis prognoositakse arengukavas põlevkivi kasutamise aeglast vähenemist. Kuigi põlevkivi osatähtsus energiabilansis hakkab langema ka seoses uute efektiivsete põletustehnoloogiate kasutamise ja energiajaamade rajamisega, võimaldab see kodumaine kütus koos turba ja puiduga tagada elektritootmise sõltumatust impordist ning aidata kaasa vedelkütuse strateegilise varu loomisele kodumaise põlevkiviõli tootmise baasil.
.........................3 Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades........3 Põlevkivielektri 5 probleemi........................4 Põlevkivi energia tootmise kahjuliikus...................4-5 Skeemid.......................................5 Elektri jõudmine tarbijani....................................6 Sissejuhatus Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna. Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda arvestame, on meie elektrihind üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Põlevkivielektri tootmise kõige suurem häda seisneb selles, et tarbijate vähesuse tõttu juhitakse igal aastal umbes 10 miljardi Eesti krooni eest soojust Narva jõkke. See on energiaühikutes rohkem, kui me elektrina kasutada saame. Eestis toodetakse enamus elektrienergiast
2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km3 põlevkiviõlile. Eesti majanduse energeetiline efektiivsus on üks väiksemaid Euroopa Liidus, Taanist ja Jaapanist jääme efektiivsuselt maha juba pea kümme korda. Meie elektritootmissüsteemi kogu-efektiivsus on 15%, sellele lisandub energia raiskamine tööstuses ja olmes. Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna. Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda arvestame, on meie elektrihind üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Põlevkivi kasutamise laiendamine ilma nüüdisaegse süsteemi ülesehitamise plaanita mõjub kindlasti soovitule vastupidises suunas. Ka kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 ei näe ette moodsa energiasüsteemi
olukorda iseloomustav näitaja on tootmismahtude indeks - 2009. aasta I poolaasta statistika järgi on keemiatööstus tootmismahtudelt langenud 2003. aasta I poolaasta tasemele ehk loovutanud tervelt 48%. Kui tooraine hinnatõus, seoses nõudluse vähenemisega on stabiliseerunud, siis muud tootmissisendid on püsivalt järjest kallinevad, põhjustatuna harmoniseeritavast ELi seadusandlusest ning meie seadustest tulenevatest karmistuvatest nõuetest. Keskkonnatasude ja ressursimaksude tõus, elektrienergia kallinemine aastal 2010 seoses turgude avanemisega. (Meybaum, H., 2009) EL uus kemikaalipoliitika REACH on muret tekitav Eesti keemiatööstusele, kes on läbinud ellujäämiskursused, olles hetkel kasvufaasis. Kui REACH hakkab mõjutama negatiivselt ettevõtete kasvuinvesteeringuid, siis seab REACH-i rakendamine ettevõtteid mitmete valikute ette. Seaduste mõju peab olema, mitte ülereguleeriv, vaid hoopis reguleeriv,
konvergentsikriteeriumid eelarve puudujäägi (mitte rohkem kui 60 % SKPst) ning inflatsiooni ja intressimäärade (Euroopa Liidu kolme madalaima tulemusega riigi keskmistest vastavalt 1,5 % ja 2,0 % kõrgemad) kohta. Eestil on hetkel täidetud kõik kriteeriumid peale inflatsioonitaset puudutava. ,, Selle savutamiseks jätkab valitsus konservatiivse eelarvepoliitika rakendamist ning kehtestab kiiresti vajalikud aktsiisi- ja ressursimaksude määrade muutused". (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1) Eestis on tavapäraselt riigieelarve koostamisel lähtutud põhimõttest, et valitsussektori eelarve on täispikal perioodil vähemalt tasakaalus. ,,Riigieelarve koostatakse juba planeerimise järgus kogu keskpikaks perioodiks selliselt, et valitsussektori eelarve oleks ülejäägis" (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1) See tähendab, et kõiki tulusid ei jagata jooksvaöt kuludeks. Lisaks säästetakse
annaabi.ee 
