Jõhvi vald on kaevandatud territooriumi poolest (70%) juba praegu Nauru saarega võrreldavas seisus. Kui põlevkivi kaevandamine suureneb näiteks 20 miljonile tonnile aastas, siis on Ida- Virumaa põhjaosa 1015 aasta pärast umbes 100 ruutkilomeetri kaevandatud maa võrra "rikkam". Pealegi väheneb Ida-Virumaa elanikkond Eestis kõige kiiremini, sest sealsel rahval on ka tervis kõige kehvem. [9] 6.Korrelatsioon ja regressioon Valisime oma funktsiooni muutuja (Y-muutujaks) ressursimaksud, sest see mõjutab põlevkivi kaevandamis mahte ja nõudlust. Argumentmuutujateks: x1 - vee erikasutuse tasu, sest põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel läheb hulgaliselt vett vaja. Seega on vesi suur faktor ressursimaksu kujunemisel. X2 - põlevkivi kaevandamisõigus tasu, sest põlevkivi algne hind moodustab nõudluse. Kui hind oleks liiga kõrge, ei kaevandataks seda nii palju. X3 saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel, põlevkiv kaevandamisel tekib
omahinna sisse. Tasu kajastumine omahinnas motiveerib ettevõtet saastet vähendama talle kõige sobivamal viisil, soodustades innovatsiooni ja saavutades selliselt parem positsioon hinnakonkurentsis. Keskkonnamaksude ja tasude liigid : OECD (1999) - Emissiooni-, toote- , kasutusmaksud ja tasud, EK, OECD ja IEA (European Commission 2005), Energiamaksud , Transpordimaksud , Loodusvarade kasutamise ja saastamisega seotud maksud, saastemaksud ja ressursimaksud (Eurostat 2001. Keskkonnamaksude ja tasude eelised : Keskkonnakahju kui välismõju sisestamine toodete, teenuste ja tegevuste hinda . Teoorias on saaste vähendamise ühiskondlik kulu madalaim (Stiglitz 2000). Eelnev võimaldab saavutada keskkonna eesmärgid kõige madalama võimaliku kuluga. Stiimulid tarbijatele ja tootjatele oma käitumisharjumuste muutmiseks , Keskkonnasõbralikemate toodete, teenuste, tegevuste propageerimine , Innovatsioon ja
kvoote. Praeguseks on põlevkivi kasutamine võrreldes üleminekukriisi aastatega veidi kasvanud ning 2004. aastal kaevandati 13 miljonit tonni põlevkivi, millest 80% kasutati elektri ja ülejäänu peamiselt põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivitööstuse tõttu oleme maailma kõige mahajäänuma energeetikaga riikide hulgas Mujal maailmas põlevkivi tööstuslikult ei kaevandata. Eestis on põlevkivitööstusele kehtestatud keskkonna- ja ressursimaksud väga madalad, mis muudavad Eesti põlevkivitööstusele sisuliselt erimajanduspiirkonnaks. Eestis maksavad elektrijaamad ühe tonni atmosfääri paisatud CO2 eest 11,5 krooni. CO2 maksud teistes riikides jäävad reeglina 200-1000 krooni vahele. Põlevkivitööstus maksab kasutatud vee eest kümneid kordi vähem kui teised tööstused, ta ei maksa ka maa eest, mis on kaevanduste poolt rikutud. - 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2.
Majanduslikud (8) · maksud ja hüvitised · laenud, toetused, subsiidiumid · müüdavad saasteload · sisse ja tagasimakse süsteem · ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud (5) · organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem · kk auditid · keskkonnamõju hindamine · kk indikaatorid · teadlikkus kui mõjutaja Maksud ja tasud jagunevad omakorda: 1. Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK. 2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3. Tootemaksud- kehtestatakse tootetele või teenustele mis tootmise, tarbimise või jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt. Bensiin 4. Administratiivsed maksud- tavaliselt kehtestatakse teatud majandusharu ettevõtetele, kellelt eeldatakse keskkonnakahjustamist. Raha läheb asutustele kes tegelevad KK kaitsega. Subsiidiumid- tähendavad avaliku võimu poolset abi, mille eesmärk on mõjutada saastajat oma
Printsiibid: • ennetada saastamist • arvestada keskkonna mõjudega • saastaja maksab printsiip • ei tohi rikkuda looduslikku tasakaalu • rakendamine • saaste ja makse printsiip ( planeerimine,ennetamine) • ei tohi kahjustada teisi riike • kk haridus • kk säilitamine ja kaitsmine Keskkonnatasud-1991a ehk keskonna kasutusõiguse hind nt. Veevõtt, jahipidamine, kalapüük, maavara kaevandamine jne. Saastemaksud Ressursimaksud- maavard, mets, kalandus, jahindus Energiamaksud- auto tankimine, elekter kÕIGE KALLIM trantspordimaksud- riigilõiv, raskeveokimaks KÕIGE ODAVAM Punane raamat- J.C.PHILIPS 1. kategooria suremisohus nt. Lendorav, must-toonekurg, kotkad 2. kategooria vähenevad, võivad sattuda ohustatute hulka nt. Säga, jugapuu, nahkhiired 3. kategooria elupaikade hävinemine, ohu tegurite suurenemisel võib vähenemine jätkuda nt. Rästik, kahepaiksed, Saaremaa roherohi
Majanduslikust vaatenurgast väljendatuna võib Qkü kütuse kogus t Hkü kütuse hind kr/t qkü kütteväärtus MWh/t neid nimetada sotsiaalkuludeks. C''=C'/nW' = (Qkü*Hkü)/(nW')= Hkü/nqkü Keskkonna kulusid võib jaotada: Cw=P*C''*T · Ressursimaksud maavaradele ja veele Energiakulud on elektrijaamades kütusekulud Ckü, elektrivõrkudes energiakadude · Kütuse aktsiisid kulud CW ja tarbijatel kulud energia ostmiseks. Hoolde- ja käidukulud on seotud energiasüsteemi või · Trahvid keskkonnanormide ületamise eest tema osa käitlemiseks. Kapitalikulu on seotud kuludega kapitali omamiseks. Sotsiaalkuludena arvestatakse:
asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Kuna keskkond on järjest suureneva tootmise tõttu suurema reostusega koormatud, on vajalik rakendada majanduslikke hoobasid saastekoormuse vähendamiseks, näiteks: saastemaksud: saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse ja pinnasesse, pakendiaktsiis ressursimaksud: keskkonnatasu vee erikasutusõiguse ja kalapüügiõiguse eest energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis transpordimaksud: raskeveokimaks, riigilõiv sõiduautode registreerimise eest 23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem. Süsteem on rühm teineteist mõjutavaid komponente. Süsteem peab olema keskkonnast selgelt eristatav. Süsteemi määratlemiseks puudub ühtne kriteerium, see sõltub konkreetsetest tingimustest. Süsteemide klassifikatsioon
• Kauplemissüsteemid • Keskkonnamaksud • Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks Saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsii Energiamaksud — kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud — raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest Ressursimaksud — maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu,
annaabi.ee 
