"rikkam". Pealegi väheneb Ida-Virumaa elanikkond Eestis kõige kiiremini, sest sealsel rahval on ka tervis kõige kehvem. [9] 6.Korrelatsioon ja regressioon Valisime oma funktsiooni muutuja (Y-muutujaks) ressursimaksud, sest see mõjutab põlevkivi kaevandamis mahte ja nõudlust. Argumentmuutujateks: x1 - vee erikasutuse tasu, sest põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel läheb hulgaliselt vett vaja. Seega on vesi suur faktor ressursimaksu kujunemisel. X2 - põlevkivi kaevandamisõigus tasu, sest põlevkivi algne hind moodustab nõudluse. Kui hind oleks liiga kõrge, ei kaevandataks seda nii palju. X3 saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel, põlevkiv kaevandamisel tekib palju jäätmeid, seega mõjutavad lõplikku hinda. Kõik andmed on saadud statiskitka andmebaasi kodulehelt või siis Riigi teatajast. Nii korrelatsiooni kui ka regressiooni maatrikis koostamiseks on kasutatud Microsoft Excel-it. Tabel 2
avalduks konkreetsetes ostu- jt tarbimisvalikutes. Deklaratiivselt on enamik inimesi keskkonnakaitse poolt, igapäevases elus poes sisseoste tehes on seda "poolt olemist" ellu viia märksa raskem. Kui nt üksikisiku tulumaks tõuseks 1% võrra, siis kui palju valijaid (loe poliitilisi erakondi) seda tegelikult tänases Eestis toetaksid? Alternatiiv üksikisiku tulumaksu tõstmisele võib olla aga maksude ümberorienteerimine tulumaksult nt ressursimaksu ja saastemaksude suurendamisele ja tulumaksu vähendamisele, nii et üldine bilanss oleks tasakaalus, mida ka ökoloogiliseks maksureformiks kutsutakse (Oja 1998, 1275; Heidmets 2000; Annist jt 2000). 2. Esitatud säästva ühiskonna määratlus on inimese ja looduse tasakaalukeskne. Näitena inimkesksest (inimene on kõige mõõt) määratlusest toome siinkohal järgneva seletuse:
annaabi.ee 
