Millest sõltub reeglite võime õiglust luua? Õiglus on majanduse suhtes eksogeenne mõiste, sest käsitleb ainult vahetussuhteid ehk kuidas (kui palju) heaolu mingi vahetuse tulemusena muutub. Reeglite õiglus sõltub väärtushinnangutest. 92. Kuidas mõjutab ümberjaotamisprotsessi efektiivsus jaotusprotsessi? Oluline on ka, kui efektiivne on ümberjaotus, ümberjaotamise mahu kasvades. Nimelt esineb ümberjaotamise mahust sõltuv ressursikadu, mille tulemusena on pärast ümberjaotamist ressurssi vähem kui seda oli enne jaotamist. Seega vastus küsimusele on, et mida ebaefektiivsem ümberjaotamisprotsess on, seda suuremat “tasu” tuleb ümberjaotuse eest maksta ning ümberjaotamine on ratsionaalne ainult siis, kui ümberjaotuse tõttu ühiskonnas saavutatav suurem õiglus pakub ühiskonnale tervikuna suuremat tulu, heaolu. 93. Kuidas saab õigluse indiviidide käitumisotsustest endogeenselt tuletada:
eluaastast, tasustatud puhkus lühem, kvaliteetset lapsehoidu saavad lubada vaid edukamad, seega edukate lapsed topelt hästi hooldatud- kvaliteetne aeg lastehoius, õhtul kvaliteetaeg lapsevanemaga, mistõttu mahajäämus kumuleerub juba väga varajases eas. Lõpetuseks: Perepoliitika on Euroopas tähtsustunud eeskätt majandusarengu argumentidel: HETKEPERSPEKTIIVIS- vaja hõivet laiendada, naiste tööhõive on tõhus meede laste vaesuse vastu, naiste mittetöötamine on ressursikadu (hariduskulud tehtud), naiste hõive tõstmine vajab komplekspoliitikat: nn. peresõbralik hõivepoliitika = päevahoid + paindlik tööturg (+ riskide tõhus katmine). PIKAS PERSPEKTIIVIS- vajalik “tark” hõive (smart jobs). Ei tohi lubada varast koolist väljalangemist. Režiimidel konvergeerumistendents Skandinaavia mudeli suunas; Lõuna-Euroopa ei tee reforme, jääb üha rohkem maha. TERVISEHOIUPOLIITIKA Põhidilemmad: care vers. Treatment, kus on THP piirid
maksimeerimise poole. Seda on aga võimalik teha ainult nii, et ühiskond püüdleb pidevalt sissetulekute võrdsuse poole (arvestades piirkasulikkuseid jms). Piiratud võrdsuskriteeriumid seisnevad selles, et iga inimene peaks saama hüvesid tarbida oma vajaduste kohaselt. 95.Kuidas on sissetulekute ümberjaotamise ja õigluse vaheline vastuolu seotud ümberjaotamisprotsessist tulenevate kadudega? Ümberjaotamise ja õigluse vahel on vastuolu, sest ümberjaotamisega kaasneb ressursikadu. Ümberjaotatava tulu osatähtsuse suurenemine toob kaasa ka ümberjaotava sisemajanduse koguprodukti mahu muutumise. 96.Milles seisneb turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik “kulu”? Turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik kulu seisneb nt selles, et lastele ei võimaldata anda võimetekohast haridust, tervishoid võib olla kehvem, motivatsioon kriminaalsel teel tulusid ümber jaotada on suurem jne. 97
annaabi.ee 
