kus, vaesus ja mure töö pärast mõjub vanematele masendavalt. Pingestatud töötus Kokkuvõte meeleolu ja sunnitud perekondlik õhkkond võivad aga viia moodustavad selleni, et vanemad käituvad oma lastega ärritunult ning ag- Püüdke mitte meelt heita, isegi mitte siis, kui töötus ja sotsiaal- poole ressiivselt. Töötutel vanematel tekib tunne, et nad ei saa mil- abi saamine teid masendab. Kui mõni juhutöö teile rahaliselt suletud ringist. legagi hakkama ega ole kellelegi vajalikud. Sellises perekond- suurt abi ei annagi, tekib seeläbi siiski võimalus sisendada likus õhkkonnas kogevad lapsed harva optimismi, rõõmu ja endale ja lastele positiivsemat ellusuhtumist ning tõestada ise- toetust
tekitada võõrandumist nende suhtes, kes soovivad tegelikult nende vajadu- si ja pikaajalisi eesmärke saavutada aidata. IV: väljakukkujad. Betts ja Neihart iseloomustavad seda “tüüpi” an- dekaid kui vihaseid. Nad on vihased täiskasvanute ja enda peale, kuna haridussüsteem ei ole vastanud nende vajadustele juba aastaid ja nad tun- nevad end väljalükatutena. Nad võivad väljendada seda viha, käitudes dep- ressiivselt, tagasitõmbunult või kaitsvalt. Sageli on seda tüüpi lapse huvid väljaspool tavalise kooli õppekava ja nad ei saa tuge ega kinnitust oma Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 75 andekusele neis valdkondades. Kool näib neile kõrvalisena ja võimalik et ka vaenulikuna. Sellesse tüüpi kuuluvad tavaliselt keskkooliealised, kuigi vahel võib olla selleks ka algkooliõpilane, kes käib koolis vahelduva eduga