- Kõrge temp. mõjub mikroorganismidele (eriti viirustele) nende elutegevust pidurdavalt, nad pole võimelised paljunema. - Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet interferooni. 3. Miks palavik ei ole kasulik? - Kõrge temperatuur võib kahjustada närvirakke. - Mida kõrgem on temperatuur, seda tugevamad on erutusprotsessid. - Kuna palaviku korral on hingamine kiirem ja sügavam, võib see esile kutsuda respiratoorse alkaloosi tekke, mis võib olla krampide tekke aluseks. - Kõrge temperatuuri tõttu higistamisega võib tekkida tugev keedusoola kadu.
viirus närvirakke, mis aktiveerivad lihaseid. Neid närvirakke ei saa taastada ning mõjutatud lihased ei funktsioneeri enam. Jalalihased on mõjutatud tihemini kui käelihased. Jäse muutub lodevaks ja elutuks seisund, mida nimetatakse teravaks lotendavaks paralüüsiks (ingl. k. acute flaccid paralysis). Kõige raskematel juhtudel (bulbaarne polio) ründab polioviirus aju varre mootorneuroneid, vähendades hingamisvõimet ning põhjustades raskusi neelamise ja rääkimisega. Ilma respiratoorse toeta võib bulbaarne polio lõppeda surmaga. Kasutatud kirjandus: http://www.polioeradication.org/disease.asp http://www.hot.ee/ematehnik/Hinfo/lastehalvatus.html
välja saada. Selleks tehakse esmalt maoloputus. Manustada võib ka aktiivsüsi, mis absorbeerib mürgi ja takistab selle levimist maost ja sealt edasi soolestikku. Siiski suur annus mürki on letaalne. [5] 1.4. TTX käitumine organismis Tetrotoksiin on organismile tugevalt mürgine. Letaalne kogus hiirele on 10 nanogrammi, inimesele piisab ühest milligrammist. TTX blokeerib närviimpulside ülekannet mööda närvikiude ja aksonite. Ohver sureb tavaliselt respiratoorse paralüüsi (tekib neuromuskulaarne blokaad) tulemusel. [6] Joonis . Illustratsioon tetrodotoksiini käitumisest naatriumkanalis. Na+ ja TTX-i molekuli suuruse piltlik võrdlus. TTX kinnitub naatriumkanalile mimikeerides hüdreeritud Na+ ioone, mis omakorda takistab Na+ ioonidel rakku sisenemist. Seega blokeerib TTX Na+ ioonide talitlust. [2] Arvatakse, et ühendus TTX-i ja naatriumkanali vahel tuleneb TTX-i positiivselt laetud
esiletungiv Diureetikumid pulmonaalkaar, Eretrotsüütide parema vatsakese tasakaalu laienemine. jälgimine Võidelda respiratoorse infektsiooniga, mis halvendab põhihaigust. 7 Definitsioon Etioloogia- Sümptomid ja ravi tüsistused
esiletungiv Diureetikumid pulmonaalkaar, Eretrotsüütide parema vatsakese tasakaalu laienemine. jälgimine Võidelda respiratoorse infektsiooniga, mis halvendab põhihaigust. 7 Definitsioon Etioloogia- Sümptomid ja ravi tüsistused
Edasiselt jagatakse organismid 16 somaatiliseks serotüübiks (rakukesta LPS alusel). Kasutatakse nii kapsli kui ka somaatilisi antigeene serotüübi määramiseks. Põhjustab erinevaid haigusi loomaliikidel – lindudel linnukoolera, sigadel atroopiline riniit, veistel hemorraagiline septiseemia. Võib põhjustada ka zoonootilisi infektsioone, kui koduloom kriimustab või hammustab. Koertel ja kassidel, lindudel kuulub normaalse respiratoorse mikrobioomi hulka. 2. P. multocida virulentsusfaktorid adhesiinid – pilidega, pinna fibrillid, hemmaglutiniinid aitavad kinnituda limaskestale. kapsel – enamik tüvedel polüsahhariidi kapsel (hüaluroonhape või kondrooitiin). Kapsli komponendid on sarnased peremeesliikidel, seega peremeesorganism ei tunne hästi bakterit ära. PMT – P. multocida toksiin – toksiin väljub, kui bakter lüüsub. Tsütotoksiline proteiin. Takistab osteoblasti diferentseerumist ja seega luu teket.
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise
palpeeritakse mõõduka survega. Liiga tugeval vajutamisel võidakse suruda lapse pulss kinni, mistõttu ei ole pulssi tunda. Jälgitakse, et uuritav kehaosa asetseks vabalt vältimaks lihaspinget. (Hiironen 2001, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulssi hinnatakse lapsel ühe minuti jooksul. Tingituna pulsi füsioloogilisest ebaregulaarsusest (füsoloogiline apnoe ja respiratoorse arütmia). Alla 2 aastastel lastel hinnatakse pulssi - auskulteerides südame rütmi. (Hiironen 2001, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Normoloogia Arteriaalse pulsi kvaliteet määratakse pulsi sageduse, rütmi, pinge ja täitumuse hindamise teel. Pulsisagedus, südame löögisagedus on pöördvõrdeline lapse vanusega. Mida noorem on laps, seda kiirem on tema südametegevus
· tervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed (riskioht seoses nakkusohuga) · bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt · ravimijäätmed ja teised ohtlikud jäätmed · olme- ja muud jäätmed Põhimõtteliselt on neli viisi, kuidas nakkus võib mikroorganismidega (bakterid, viirused, seened ja parasiidid) edasi kanduda tahkete jäätmete käitlemisel: · naha kaudu, kas naha defekti puhul või naha vigastamisel teravate instrumentidega · limaskesta kaudu pritsimise teel · respiratoorse süsteemi kaudu sissehingamisel · soolekanali kaudu nakkusohtliku materjali tarbimisel käitlemise meetodid Eestis on: * üleandmine jäätmekäitlusettevõttele * hävitamine tekkekohal * tagastamine tarnijale või tootjale Tervishoiujäätmete põletamine · Olemas peab olema automaatne jäätmete ettesöötmise süsteem, mis väldib jäätmete lisamist, kui temperatuur langeb alla kindlaksmääratud piiri ja/või suitsugaaside puhastamisel esineb avarii
õhuruumi laienemises (Khan 2014: 267). Täpselt öeldes patoloogia puudutab kopsu parenhüümi funktsionaalset ühikut aatsinust, mis koosneb hingamis bronhioolidest, alveolaarjuhakestest, kotikestes ja ikkagi alveoolist. Sellega kaasneb gaasi vahetuses osaleva alveoolide ja kapillaride pinda vähenemine. On võimalik jäguneda kopsu enfüseemi 3 tüüpideks vastaval lokalisatsiooni: tsentrilobulaarne ehk respiratoorse bronhioolide puudutav, harvem lejduv panatsinaarne ehk terve kopsude parenhüümat puudutav, paraseptaalne ehk asetsev pleurale lähedam (Sudhakar 2009: 171-172). Põhilised etioloogilised faktorid on nii endogeensed ehk geneetilised, kui ka eksogeensed. Esimeseks kuulub mõnedel isikutel pärilik kopsu proteaasi aktiivsuse pärsija -1-antitrüpsiini puudulikkus. Eksogeenseteks faktoriteks on ümbritseva keskonnas või töö kohal olevad tolmud, aurud ja kemikaalid
ja samal ajal alumiste hingamisteede sümptomid. Ülemiste hingamisteede haigusnähud on esinenud vaid mõnel üksikul juhul. Erinevalt A (H7) linnugripi viirustüvest esineb A (H5) korral konjunktiviiti harva.[5] Varajases haigusstaadiumis on patsientidel haigusnähtudeks nii diarröa, oksendamine, kõhuvalu, pleuravalu, ninaverejooks kui igemete veritsemine. Vesine diarröa ilma vere või põletikuliste muutusteta, millele on eelnenud respiratoorse haigestumise nähud ühe nädala jooksul, on enam iseloomulik tavalisele sesoonselt esinevale inimesegripile. Alumiste hingamisteede haigusnähtude manifesteerumine leiab aset juba varases haigusstaadiumis. Düspnoe teke on registreeritud keskmiselt 5 päeva pärast haigestumist (kõikudes 1 kuni 16 päevani). Tavalised on respiratoorne distress, tahhüpnoe ja inspiratoorsed räginad. Rögaeritus on varieeruv ja röga võib olla ka verine
4. Sünnitusega seotud häired Põletikud: vastsündinu sepsis või meningiit, lootevee enneaegsest puhkemisest tingitud põletik; Sünnituskomplikatsioonid: vastsündinu ajuverevalum, hapnikuvaegus või – puudus sünnituse ajal, pikaleveninud sünnitus; Vastsündinuperiiodi häired: vastsündinu ikterus (hüperbilirubineemia); vastsündinu madal veresuhkru tase; vastsündinu respiratoorse düstressi sündroom (RDS). 5. Sünnijärgsed tegurid Põletikud: meningiit, ensefaliit; Muud aju kahjustavad tegurid: ajukasvaja, peatrauma, uppumine; Psühhoosid, millel puudub pärilik taust: autism, skisofreenia, muu. 6. Klassifitseerimata tegurid Mittefamiliaarne vaimne alaareng ilma tselebraalse süptomita; Mittespetsiifiline vaimne alaareng koos tselebraalse sümptomiga; Muud, tudmatud põhjused.
viirusekandjad loomad. Viirus eritub organismist: nina-ja silmaeritiste, tupe nõre ja uriini ning spermaga. Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust. Kliinilised tunnused: püsiv palavik, apaatsus, isutus, hingamise kiirenemine, köha, piimatoodangu langus. Paranemine 10-14 haiguspäeval. Respiratoorse vormi korral: nina limaskest on hüpereemiline, limas-mädane eksudaat, nekrootilised haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 36. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine
Nakkusallikaks on haiged ja haiguse läbipõdenud viirusekandjad loomad. Viirus eritub organismist: nina-ja silmaeritiste, tupe nõre ja uriini ning spermaga. Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust. Kliinilised tunnused: püsiv palavik, apaatsus, isutus, hingamise kiirenemine, köha, piimatoodangu langus. Paranemine 10-14 haiguspäeval. Respiratoorse vormi korral: nina limaskest on hüpereemiline, limas-mädane eksudaat, nekrootilised haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 37. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja –urineerimine, oksendamine,
Samuti põhjustab viirus massilist hepatotsüütide destruktsiooni. Paranemise faasis ja peale vaktsineerimist võib tekkida kornea ödeem (sinine silm). Ödeem on tingitud viirus-antikeha kompleksist, mis deponeerub tsiliaarkeha väikestesse veresoontesse, takistades normaalset vedeliku vahetust korneas. (vaktsineerimine koerte adenoviirus-2 kaitseb samuti adenoviirus-1 eest, aga ei tekitad kornea ödeemi. Kliinilised tunnused: Valdavalt esineb koerte adenoviirus-1 asümptomaatiliselt või respiratoorse haigusena. Palavik, apaatia, anoreksia, janu, konjunktiviit, nõrevool silmadest ja ninas, valu kõhu piirkonnas, petehhiad suulimaskestas, trahhükardia, leukopeenia, vere hüübimise aja pikenemine. Üksikjuhtudel põhjustab süsteemset haigestumist. Haigusnähud kaovad 10ne päeva jooksul, kuid 25% koertel tekib bilateraalne kornea tuhmumine, mis kaob iseenesest. Kuni 6 kuusetel kutsikatel esineb süsteemse haigestumise korral kolm sündroomi:
närvivapustus jne. kõik , mis langetab organismi vastupanu. Kopsupõletik võib olla 1. Primaarne 2. Sekundaarne Jaotatakse ka patoloogilise pinna ulatuse järgi: · Lobaarsed · Lobilaarsed · Diffuussed · pleuropneumooniad ·Kopsude respiratoorne pind on väga suur (hobusel 500 m2). Tõsisemad hingamishäired tekivad hingamispinna väljalülitamisel. Põletiku puhul on hingamishäirete tekkeks vajalik väiksema hingamispinna kasutuks muutumine. Respiratoorse pinna vähenemine tekib põletikulisest infiltraadist ja alveolaarruumi kuhjuvast põletikulisest eksudaadist. · Kopsupõletiku puhul hingamine kiirem ja pindmisem vaagusnärvi pulmonaalharude erutuvuse tõus, mis enneaegselt pidurdab inspiratsiooni. CO2 ja põletiku toksiliste produktide kuhjumine verre ärritab hingamiskeskust ning põhjustab hingeldust. · Põletiku toksilised produktid kahjustavad müokardi, südametalitlus kiireneb. Takistus
Ta tagab lokaalset kaitset kogu keha ulatuses, paiknedes peamistes antigeenide sissetungimise väratites ning moodutab 50% kogu lümfoidsest koest. Teda võib vaadelda kahe omavahel interakteeruva osana: a) organiseerunud koed, kus antigeene seotakse e MALT- mucosa associated lymphoid tissues (saab jagada veel omakorda kolmeks: GULT- gut (sool) associated lymphoid tissue, nasal (nina) ehk NALT ja bronchial (bronhiaalne) ehk BALT (viimased on seotud respiratoorse traktiga) ja b) difuussed lümfoidsed koed, kus vastavad rakud ja antikehad talitlevad kaitsjatena. MALT iseloomustus: NALT ja BALT - nasaalne ja bronhiaalne limaskestadega seonduv lümfoidne kude: need mikroobid, mille tungimist kopsu ei suudeta ära hoida sekreteeritud lima ja ripsmete liikumise abil, satuvad kontakti lümfoidsete agregaatidega nagu mandlid ja adenoidid ning bronhiaalsed sõlmekesed, milles nende elimineerimine toimub sarnaselt soolega.
deponeerub tsiliaarkeha väikestesse veresoontesse, takistades normaalset vedeliku vahetust korneas. Antigeenne saransus koerte adenoviirus -1 ja 2 vahel on suur, koerte adenoviirus-2 vaktsiin põhjustab ristkaitset kuid ei põhjusta kornea ödeemi. Maternaalsed antikehad püsivad kutsikatel 9-12 nädalat. Analoogne patogenees on koerte adenoviirus -1 poolt põhjustatud glomerulonefriidi puhul. Kliiniline pilt: Valdavalt esineb koerte adenoviroos-1 asümptomaatiliselt või respiratoorse haigusena. Üksikjuhtudel põhjustab süsteemset haigestumist. Kuni 6 kuustel kutsikatel esineb süsteemse haigestumise korral kolm sündroomi: üliägeda kulu puhul kutsikad surevad 3-4 tunni jooksul ilma haigusele iseloomulike tunnusteta; äge kulg võib lõppeda fataalselt, haigus algab palavikuga, depressiooniga, isutusega, millele järgneb oksendamine, verine kõhulahtisus, hemorraagiad igemetel, limaskestade kahvatus, ikterus; kerge haigestumine,
· minimaalne jäätmete ümberpakkimine · sanitaarselt ohutu hoidmine · transport heakskiidetud pakendis 2 Põhimõtteliselt on 4 viisi, kuidas nakkus võib mikroorganismidega edasi kanduda jäätmete käitlemisel: · naha kaudu, kas naha defekti puhul või naha vigastamisel teravate instrumentidega · limaskesta kaudu pritsimise teel · respiratoorse süsteemi kaudu sissehingamisel · soolekanali kaudu nakkusohtliku materjali tarbimisel Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes võib jagada: · olmejäätmed on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist.
albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Atsidoos on happe-aluse tasakaalu nihe happelisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH<7,35 Alkaloos on happe-aluse tasakaalu nihe aluselisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH>7,45 Respiratoorne atsidoos: *seotud CO2 ja H2CO3 kuhjumisega organismi, *Respiratoorse atsidoosi otseseks põhjuseks on raskendatud CO2 väljutamine kopsude kaudu (ajutüves paikneva hingamiskeskuse kahjustus,takistused hingamisteedes, norm funkts alveoolide arvu vähenemine (kopsupõletik, emfüseem) Metaboolne atsidoos: *põhjustatud mitterespiratoorsete hapete kuhjumisest organismi ja/või aluste ulatuslikust väljutamisest, *Hapete kuhjumine organismi (neeru patoloogia, diabeet, intensiivne kehaline töö), *Aluste kontrollimatu väljutamine: oksendamine, kõhulahtisus
Erakorralises meditsiinis tuleb hingamishäiretega patsientide abistamist tihti ette. See nõuab patsienti ohustavate tegurite kiiret kindlakstegemist ning samal ajal kiiret ja rahulikku sekkumist. Patsiendi juures tuleb pidevalt jälgida märke, mis osutavad ohtlikule hapnikupuudusele. Lisaks hapniku andmisele ja elutähtsate talitluste toimimise kontrollimisele EKG, vererõhu ja saturatsiooni mõõtmise abil, tuleb rakendada erinevaid ravivõtteid, mis puudutavad sageli muudki peale respiratoorse süsteemi. VÕTMESÕNAD hingamise abilihased hingamisteede sulgus apnoe bradüpnoe düspnoe hüpoksia obstruktsioon ortopnoe Rägin respiratsioon respiratoorne puudulikkus striidor tsüanoos Teadmiste kontrolli küsimused 1
annaabi.ee 
