Kuid Eszterhazy õukonnas oli vahepeal olukord muutunud -- troonile oli pääsenud järgmine vürst, kes kutsus Haydni teenistusse tagasi. 1795 jäigi Haydn lõplikult Viini. Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat. Sellel perioodil kirjutaski 6 missat ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad." Alates 1803.aastast ei kirjutanud enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydnit respekteerisid ka Austria vaenlased -- kui Napoleon 1809.a Viini tungis, käskis ta helilooja maja juurde välja panna relvastatud auvalve. Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes.
täielikult ellu (riigipöörde pärast) Nimelt ei valitud põhiseaduses ettenähtud Riigikogu ega riigivanemat. Ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks 1934.a. alguses oli Eestis erakondadest vaid 5 arvesse võetavat tegijat Rahvuslik Keskerakond, ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid, keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised
täielikult ellu (riigipöörde pärast) Nimelt ei valitud põhiseaduses ettenähtud Riigikogu ega riigivanemat. Ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks 1934.a. alguses oli Eestis erakondadest vaid 5 arvesse võetavat tegijat – Rahvuslik Keskerakond, ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid, keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner – kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised
kasutasid ka pea-aegu et akadeemilist laadi) kummalisus võlub. Salapära ja kummalisus (vs realismi igavus ja banaalsus). Pretensioon sügavmõttelisusele. Fernand Khnopff Sfinks (Uusromantikute suhe sugude probleemi oli omamoodi kummaline; kui klassisistid olid patriarhaalsed, konservatiivsed naise keha kui ilus asi; ja realistid toetasid tihti võrdõiguslikkus (I'de hulgas oli ka naisi, nad respekteerisid nende edasipürgimist), uusromantiline suhe oli vastuoluline, rõhutasid meeste-naiste erinevusi; naine kui irratsionaalne mis oli nende jaoks positiivne (n on lähemal maailma olemusele , müstiline). Naist tuleb üheltpoolt imetleda aga teisalt ka karta.(pildil naine kui mõnusa naeratusega kiskja, võimas ja ohtlik. Mees naiivne) /Otto Weiniger sugupool ja iseloom kaasaega iseloomustab see et mehed muutuvad üha naiselikumaks ja naised üha mehelikumaks/ühtlasi tüüp lasi end maha
mitmet moodi. K. Päts. J. Laidoner kasutasid ära põhiseadust nii palju kui võimalik, nende jaoks põhiseadus oli autoritaarne. Ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks 1934.a. alguses: oli Eestis erakondadest vaid 5 arvesse võetavat tegijat Rahvuslik Keskerakond, ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid, keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised
annaabi.ee 
