Poliitilised voolud Eestis XX sajandi alguses. Vool Liider Toetajaskond Häälekandja Põhiseisukoht Tartu Jaan Tõnisson Rahvusmeelsed haritlased nt. ,,Postimees" Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse leberaalid Villem Reiman, Oskar Kallas, edendamine. Venestamise ja saksastamise Peeterr Põld Lõuna-Eesti vastu olek.Vene impeeriumi pol. olek tuleb taluperemehed asendada konstit. monarhiaga. Eestlaste võrdsustamine baltisakslastega. Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslas...
LAHENDUS Analüüs Lahendus Kes mida teeb? Juht Jälgib Abistab Kirjutaja Kirjutab Liikmed Ideed Arutlus Realiseeritavus Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel !! Lugupidamine grupi Kõikide ideede liikmete vastu respekteerimine. Eesmärgi/ tulemuse täpsus ja selgus Mitte midagi isiklikku Konstruktiivsus Teemas püsimine Milliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik? Uued lahendused Milliste teemade juurde meetod sobib? Mina Mina ja tervis Mina: aeg ja asjad Mina ja meie NT Kuidas muuta liiklemist ohutumaks? Kuidas soodustada tervislikkumat toitumist?
eraomandiks kinnistada EESTI ÜH-LIIKUMISED: tartu liberaalid:(J.Tõnisson)Eesmärgid,Huvid:esikohal rahvusaated tallinna radikaalid(K.Päts)Eesmärgid,huvid:majanduse edendamine, baltisakslased majandusest,poliitikast kõrvale tõrjuda,loodi liit Vene demokraatidega sotsiaaldemokraatia(P.Speek,E.Vilde,M.Martne jt) ajaleht ,,UUDISED" , propageerisid isevalitsusliku korra asendamist demokraatliku vabariigiga,vähemusrahvaste õiguste respekteerimine KOOSOLEK TARTUS:27.11.1905 kohal u.800 saadikut kelle vahel puudus üxmeel. J.Tõnissoni pooldajad kogunesid Bürgermusse seltsi saali,nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtlaseks kubermanguks,baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. J.Teemanti pooldajad kogunesid ülikooli saali. Nõuti valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist,seniste omavalitsuste laialisaatmist RAHVUSKULUURI ARENG:
Näiteks millised on need võimalus Saksamaal elaval isikul Eestis. Viimastel aastatel on üsna sageli tekkinud mulje, et piisab vaid inglise keele oskusest. Aga kas see tõesti on nii? Tänapäeval on muidugi inglise keel muutunud mugavaks, kuna seda kasutatakse igalpool. Näiteks kui inglane tuleb Eestisse ja saab rongipileti osta, ilma, et ta oleks selle maa keele ära õppinud. Kui aga eesti keel oleks selge olnud sellel inglasel, siis see oleks olnud muidugi kõva respekteerimine, aga nagu teadagi, kõik saavad hakkama ka kõigest inglise keelega. Milleks siis veel aega ja jõudu teistele keeltele raisata? Kas tõesti lõpeb selle keele teadmine, teiste keelte õppimisega? Keel on nimelt palju enamat kui lihtsalt kommunikatsiooni vahend. Jääb tunne, et see keel ei soosi teisi keeli omandama või täpsemalt, valdama. Selline on jäänud arusaam inimestest, kes ei taha õppida midagi muud peale inglise keele. Eesti keel oleks
Martna, P. Speek, E. Vilde Postimees Teataja Uudised (P.Speek) *Vene impeeriumi pol. *majanduse edendamine *isevalitsuse asendamine korraldus on aegunud *loodi liit vene demokraatiaga *piiramatu isevalitsus tuleb demokraatidega *vähemusrahvaste õiguste asendada konstitutsioonilis- respekteerimine parlamentaarse monarhiaga *põhjalikud maa- ja haridusreformid. *baltisakslaste kõrvaletõrjumine/osatähtsuse vähendamine majandusest ja poliitikast. *rohkem võimu ja vabadust eestlastele
9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: *eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel *peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks *sotsiaalsed erinevused *vene keisri piiramatu võim *konfliktid baltisakslastega Tagajärg: *loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust *ajakirjandust tsenseeriti *paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis
9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg: loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust ajakirjandust tsenseeriti paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis
terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust, vähmustesse kuuluvusest, varanduslikust seisundist või mõnest muust tunnusest õigus osaleda spordis. Iga teotahteline inimene tahab midagi ära teha, midagi osata, saavutada. Kordaminekud, edu
seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpilased, mõisatöölised, taluperemehed 16. okt tulistas sõjavägi Tallinnas rahvast - ~100 surnut, 200 haavatut rahvakoosolekul nõuti
Abielu sõlmimise leping on ainuke leping, mille puhul ei saa olla esindajat. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Õigusriigi printsiip – Õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ning kohustuste süsteemi olemasolu. Õigusnormi printsiipi sisustab õigusnormi täpne kujundamine-õigusnormis on arusaadavad üheselt. Õiguskindluse printsiip tähendab ka õiguskindluse tunnustamist – kehtiva õiguse respekteerimine. Laias plaanis riik ja tema alamad peavad lähtuma sellest, et mingi ajavahemiku möödumisel, kui midagi on otsustatud, siis seda küsimuste enam üles ei tõesteta. Õigusriigis on proportsionaalsuse põhimõte juhtiv/vedav- kõik abinõud, mida on kehtestatud, peavad olema vastavuses kavandatud eesmärgiga. Nt: tahame, et lasteaia piirkonnas autod ei kihutaks- võimalus panna kiirust piirav silt, lamav politseinik.
terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust, vähmustesse kuuluvusest, varanduslikust seisundist või mõnest muust tunnusest õigus osaleda spordis. Iga teotahteline inimene tahab midagi ära teha, midagi osata, saavutada. Kordaminekud, edu
palka. Sellisel juhul on võimalus eristuda konkurentidest läbi suhete inimestega.Tuleb toetadada inimest nende püüdlustes ja aidata neil soovitud tulemusi saavutada. Motiveeriva töökeskkonna loomisel peab tööandja jälgima üldisi põhimõtteid, aga samas tuleb arvestada üksikuid töötajaid, tuleb tunda nende käitumis- ja elustiile. Toetavat töökeskkonda iseloomustab iga inimese respekteerimine ning väärtustamine, usaldus inimestevahelistes suhetes ja koostöö. Pika kogemusega töötajad vajavad samuti kui nooredki juhilt ärakuulamist, huvi tundmist, tunnustust hea töö eest ning konstruktiivset, toetavat tagasisidet edasiminekute kohta. Vältida tuleks "unustamisest" põhjustatud negatiivset emotsiooni, mis võib võtta töömotivatsiooni. Üheks kõige väärtuslikumaks tunnustuseks juhi poolt on töötaja kaasamine oluliste juhtimisotsuste tegemisse.
soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: - Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel - Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine - Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine - Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine - Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak - Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid)
töötajad tajuksid teda inimesena, kes vajab teisi inimesi ja kellele tahaks seetõttu järgneda. Suure kindlusega võime väita, et siiani on juhtidel edu saavutamiseks vaja läinud vähemalt kahte eelkirjeldatud kompetentsidest. Lisaks kasutab enamus juhte olulisel määral veel kuni kolme järgnevatest kompetentsidest: Koostöö soov töötada pigem koos meeskonnaga kui üksinda, teiste arvamuse küsimine ja selle respekteerimine, teiste julgustamine ja tunnustamine; Info hankimine pingutamine selle nimel, et hankida rohkem ja põhjalikumat informatsiooni võimalikult erinevatest allikatest, mitte rahuldumine pinnapealsete vastustega; Suhtlemistundlikkus huvi tundmine teiste inimeste arvamuste, hoiakute, vajaduste ning huvide vastu, oskus neid mõista; Direktiivsus konkreetsete korralduste andmine ning mittenõustumise väljendamine,
USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel; Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine; Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine; Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine; Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak; Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid)
Initsiatiiv, tegevuste algatamine ja juhtimine, ka vastassooga • Õpetaja abi: tõhusal konfliktilahendusel, mõjutustele vastuseisul • Oskused: • Tõhusamad abistamise ja koostöö oskused Gümnaasium • Süsteemmõisteline mõtlemine – ka sotsiaalseid oskusi puudutav paigutub laiemasse süsteemi, konteksti arvestamine • Sotsiaalne mõistmine: • Mõtete, tunnete ja käitumise ning nende vaheliste seoste mõistmine • Teise seisukoha respekteerimine ja enese oma kaitsmine • Eetilisuse ja moraalsuse mõistmine, ühiskonna normid • Suhted: • Sõprus kui vastastikune jagamine, lähisuhete loomine ja hoidmine • Käitumise ennustamine – konfliktide ennetamine • Oskused: • Koostöö- ja juhtimisoskused • Tõhusad abistamisoskused • Enese kehtestamine, konfliktide ennetamine ja lahendamine KÕLBELINE ARENG Lugemiskontroll. 1. Prosotsiaalse käitumise ja altruismi vaheline erinevus on selles, et… a)
22. Tundmuslik funktsioon. Perekonna vajaduse-reageeringu mudelid. 22.1. Millises ulatuses tajuvad pereliikmed pere teiste üksikisikute vajadusi? Kas vanemad (abikaasad) on võimelised kirjeldama oma laste ja elukaaslase vajadusi ja muresid? Kui tundlikud on pereliikmed kõikvõimalike kaudsete tõendite märkamise suhtes, mis seotud teiste pereliikmete tunnete ja vajadustega? 22. 2. Kas iga pereliikme vajadusi, huvisid, omapära respekteeritakse teiste pereliikmete poolt? Kas vastastikuse respekteerimine on tasakaalustatud (kas näidatakse üles vastastikust austust üksteise suhtes)? Kui tundlik on perekond iga oma liikme tegevuse ja murede suhtes? 22. 3. Millises ulatuses neid teadvustatud vajadusi rahuldatakse perekonna poolt? Milline on emotsionaalse avatuse (murede jagamine) protsess perekonnas? Küsimuste 22.1.; 22. 2. ja 22. 3. puhul on soovitatud, et pereliikmete loetelu sisaldaks ka kõigi nende vajadusi (teiste liikmete poolt tajututena) ning nende vajaduste tajumise ulatust.
22. Tundmuslik funktsioon. Perekonna vajaduse-reageeringu mudelid. 22.1. Millises ulatuses tajuvad pereliikmed pere teiste üksikisikute vajadusi? Kas vanemad (abikaasad) on võimelised kirjeldama oma laste ja elukaaslase vajadusi ja muresid? Kui tundlikud on pereliikmed kõikvõimalike kaudsete tõendite märkamise suhtes, mis seotud teiste pereliikmete tunnete ja vajadustega? 22. 2. Kas iga pereliikme vajadusi, huvisid, omapära respekteeritakse teiste pereliikmete poolt? Kas vastastikuse respekteerimine on tasakaalustatud (kas näidatakse üles vastastikust austust üksteise suhtes)? Kui tundlik on perekond iga oma liikme tegevuse ja murede suhtes? 22. 3. Millises ulatuses neid teadvustatud vajadusi rahuldatakse perekonna poolt? Milline on emotsionaalse avatuse (murede jagamine) protsess perekonnas? Küsimuste 22.1.; 22. 2. ja 22. 3. puhul on soovitatud, et pereliikmete loetelu sisaldaks ka kõigi nende vajadusi (teiste liikmete poolt tajututena) ning nende vajaduste tajumise ulatust.
tähelepanu tuleb pöörata inimõiguste riivele, isikuandmete ebakorrektsele säilitamisele, andmete õigustamatule avalikustamisele 1981järgnes Euroopa Nõukogu konventsioon isikute kaitsmisest seoses isikuandmete automatiseeritud töötlemisega · isikute õiguste kaitse ja põhivabaduste laiendamine, eriti privaatsuse respekteerimine · delikaatsete isikuandmete täpsem defineerimine · Juurdepääsu reguleerivad seadused: Andmekogude seadus (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) Autoriõiguse seadus (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109) Avaldustele vastamise seadus (RT I 1994, 51, 857) Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus (RT I 1994, 23, 386; 1996, 48, 940)
· Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2
Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2
halvad koostöö suhted, kõrge personali voolavus, kasvanud töölt puudumine, inimvigadest tingitud juhtumid ja õnnetused. · Õiglane kultuur usalduslik atmosfäär, mis julgustab inimesi turvalisusega seotud info eest hoolitsema aga kus nad mõistavad ka seda, kust jookseb piir aktsepteeritava ja mitte aktsepteeritava käitumise vahel. · Paindlik kultuur. · Tööjõu ja esmataseme järelvaatajate oskuste, kogemuste ja võimete respekteerimine. · Investeerimine väljaõppele. · Õppimise kultuur tahe ja kompetents teha õigeid järeldusi ohutusinfosüsteemist tulenevalt ja tahe täide viia suuri reforme, kui see vajalikuks osutub. Meeskonnatöö Kui individualism soodustab sõltumatust, siis meeskond põhineb vastastikusel sõltuvusel ja koos töötamisel sellisel viisil, et saavutada oma eesmärke. Meeskond
tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. 4. Peamised terviseprobleemid Eestis. Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid haiguste ja põduruse puudumine. Tervist mõjustavad väga paljud tegurid, nende hulgas sotsiaal-majanduslik staatus, haridustase ja enesetäiendamine, tööhõive ja lugupidamine tööl, perekond ja lähedussuhted, endast lugupidamine ja teiste respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning
Olulised eeldused ja põhimõtted, et rehabilitatsioon õnnestuks III Rehabilitatsioonispetsialisti võtmeoskused/omadused Tähtis on: · viisakus suhtlemisel, austus kliendi vastu. 40 · selge ja lihtsa kõne kasutamine. · rollide defineerimine. · usaldusliku suhte loomine kliendiga. · empaatia, oskus kliendiga samastuda. · kliendi mõtete respekteerimine. · kliendi realistlike mõtete ja tugevate külgede peegeldamine. · oskus motiveerida klienti valitud tegevuste elluviimisel ja tööleasumisel. Rehabilitatsioonispetsialisti hea töö kvaliteedinäitajad · Kliendi ja spetsialisti vahel on tekkinud usalduslik suhe. · Klient ja spetsialist saavad tegevusplaanist üheselt aru ja tegutsevad samade eesmärkide nimel.
asjade endi juurde!" Teatrifenomenoloogia analüüsib atmosfääri, kehalisust (kohalolu või selle puudumist), sündmuslikkust (etendus kui elav akt, mille osalised oleme). Analüüsi alus ja lähtepunkt on üksiku vaataja taju etendusest. Tajutakse kahel põimuval tasandil, mis mõlemad toimuvad tegelikkuses: - Kontseptualiseeriv taju tajun objekti, andes sellele juba mõistelise tähenduse. Seostub semiootilise mõõtmega. Objekti respekteerimine tajun objekti spetsiifilisi materiaalseid omadusi nii, nagu nad ilmnevad. Seostub performatiivse mõõtmega. Teatrifenomenoloogiat on komplementaarne vaateviis nagu semiootika. Teatrilaval olev fenomen (näitleja, rekvisiit vm) on ühtaegu lihtsalt tema ise ja ka materiaalne objekt ning samas ka semiootiline märk, viidates millelegi muule. Geneetiline analüüs (Féral) pööratakse tähelepanu lavastuse tervikule loomeprotsessile ja arengule etenduse mängimise ajal
Mida Te arvate, kui kiiresti suudate kohaneda uuel ametikohal? Millises osas vajate sellel ametikohal oma töös tuge ja abi? Kellelt? Laine Simson, Ph.D 15 Personalijuhtimine 2013 INTERVJUUKS VAJALIKUD VÕIMED JA OSKUSED 1. MÄRKAMINE. MÕISTMINE. USALDUSLIKKUS. Tähelepanelikkus. Vastuvõtlikkus, partneritaju. Empaatiavõime Aktsepteerimine ja respekteerimine Sisseelamisvõime (sealjuures piiride säilitamine) Usalduslikkus (seda kahjustab intervjueerija emotsionaalne pidurdatus) Intuitsioon Probleemide märkamine Siirus, loomulikkus, avatus. 2. INTELLEKTUAALSED OMADUSED Mälu Loogilisus Kommunikatiivne kompetentsus 3. KÜSIMUSTE ESITAMISE OSKUS avatud küsimused ("UKSEAVAJAD") suletud otsesed küsimused alternatiivsed sugestiivsed vastuküsimused kontroll- e. kinnitusküsimused kaudsed küsimused
Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk Kohustuse rikkumine kohustuse täitmine Nõutav on kohustuse olemasolu, et saaks toimuda õiguserikkumine, ei ole kohustust, ei saa ka seda rikkuda Teatud kohustuste eeldamine (Nürnberg, karistusseadus) Karistusnorm on karistusõiguses. Karistusõiguse normi struktuur: Dispositsioon Sanktsioon "Ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest karistatakse rahalise karistusega."
Nende printsiipide hulka kuuluvad eestvedamine ja kaasahaaratus. Kui eestvedamine puudutab sisuliselt organisatsiooni juhtkonna käitumist, siis kaasahaaratus puudutab kõiki organisatsiooni töötajaid. Kaasahaaratuse saavutamise määr sõltub pidevast tegelemisest inimressursiga, sh. järgmisest: Kvaliteedijuhtimise põhimõtete ja sisu viimine kõigi organisatsiooni töötajateni Töötajate kui isiksuste ja nende võimete respekteerimine juhtkonna poolt Töötajate oskuste ärakasutamine Töötajate õige motiveerimine ja stimuleerimine. Tõsiseima probleemina inimeste stimuleerimisel nähakse juhtide võimetust tunnustada inimeste teeneid ja saavutusi. Kvaliteedisüsteemi rakendamine peaks saama alguse töötajate koolitusest mitte paberibürokraatia suurendamisest. Pidev koolitus säilitab inimressursi kvaliteedi ega lase inimeste kaasahaaratuse tasemel langeda. Töötajad tunnevad end siis olevat vajalikud.
vaid see on tõelise armastuse osa. (Schlegel ütleb: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses.) Sellise armastuse roll ühiskonnas: armastus taandatakse privaatsfääri. Ta on ühiskonnast lahus, seatakse kõrgemale ühiskonnast ja riigist. See on kahe unikaalse inimese omavaheline asi. Riik ei saa neid tundeid tekitada ja ta ei tohi neid ka takistada. Riik peab inimeste otsuseid respekteerima. Respekteerimine väljendus selles, et paljudes riikides lahutus seadustati. (austatakse inimese vaba tahet). Teisalt, riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanism kogukonnas kaoks. Armastus on kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip. Sõprus 26. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristoteles ütles, et sõprus hoiab riike koos. Sõprus on vabal kiindumusel põhinev inimestevaheline suhe. See iseloomustab nii perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kui
Abinõud, mida rakendatakse, ei tohi üldreeglina kahjustada üksikisiku või üldsuse huve. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis peavad kitsendused olema minimaalsed ja üksnes sellised, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Viiendaks tähendab õigusriigi printsiip ka õiguskindlust. Avaliku administratsiooni ülesandeks on tagada isikute usaldus halduse õiguspärasuse vastu. Õiguskindlus on Kehtiva õiguse respekteerimine. Avalik administratsioon teostab oma toiminguid kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse; Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi; Legitiimne ootus
kaalutlusest. c. Proportsionaalsus kitsamas tähenduses tuleb valida eesmärgi ja abinõu õige vahekord: i. Kui ta ei välju eesmärgi raamest ii. Puudub ülemaaärane mõju Varblasele kahuriga vastu minna ei tasu moto selle osapõhimõtte juurde. 5. Õiguskindlus isikul peab olema usaldus halduse õiguspärasuse vastu selle peaks tagama administratsioon. Õiguskindlus on: a. Kehtiva õiguse respekteerimine avalik administratsioon tegutseb õiguse alusel ja piirides, isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust tema erahuvidesse. b. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu - Eriti puudutab see akte, i. mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi ii. piiravad nende õigusi ja vabadusi iii. panevad neile kohustusi c
liigse vabaduse vastu. Toimija on keset institutsioone. 2. ,,tugev" konstruktivism: kõik on loodud, essentsialismi täielik vastane. Praktika on kindlasti rohkem esile tõstetud. Põhinedes tänapäeva konstruktivismil: identiteet on sotsiaalse suhtluse ja sümboolste materjalid kasutamine, mis viib enese ja teiste identifitseerimiseni. See aga jätab välja ,,olemas olevad" sotsiaalsed struktuurid, milles see suhtluse ja sümboolse materjali vahetamine toimub. Ajaloo mitte respekteerimine. Kategooriaid ei saa siiski täiesti eitada: klass, rass, sugu, seksuaalsus, rahvus, vanus ja religioon kinnitavad meie identiteete. Pigem: subjektiivne ja objektiivne pool on indentiteedi moodustamisel omavahel seotud. Ühiskond on inimeste projekt. Ühiskond on objektiivne reaalsus. Inimene on ühiskonna proekt (Berger ja Luckmann 1967) ,,Tugeva" kontsruktivismi teine kriitika on see, et selle järgi inimesed tarbikisd ainult sellepärast, et identiteeti luua, ennast identifitseerida
Nõuk. institutsioonid. Märgiti, et need Eur-s tunnustatud üldpõhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga Euroopa riikide (EL liikmete) õiguse üldpõhimõtetest. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted on Euroopa Liidus järgmised: 1. põhiliste inimõiguste austamine ja kaitse 2. õiguskindluse põhimõte, s.t. mingi küsimuse lahendamisel rakendamisele tulev seadus peab olema prognoositav. Alapõhimõtted: kehtiva õiguse respekteerimine - vaidlus tuleb lahendada sellise seaduse alusel, mis kehtis vaidluse esemeks oleva sündmuse/teo ajal tagasiulatuva jõuga seaduste mittekasutamine. Teatud erandjuhtudel on siiski loetud tagasiulatuva jõuga seaduse kasutamist mõeldavaks, kui soovitud eesmärki pole võimalik teisiti saavutada ja kui tagatakse võimalust mööda maksimaalset isikuõiguste kaitset. Tagasiulatuv jõud on välistatud
Õiguslikud väärtused määravad vahekorrad nii üksikute isikute vahel, üksiku ja ühiskonna kui ka riikide vahel. Õiguse üldpõhimõtteks on kindlustada igale üksikule maksimaalset tegevusvabadust, kaitstes ühtlasi ühiskonna huve. Õigus sisaldab eneses sundi ja kasutab enese maksmapanemiseks võimu. Õiguslikud väärtused, mida kasvatuses taotleda tuleks, on teadmised ühiskonnast ja riigist, isamaa-armastus, aga ka lugupidamine korra vastu, õiguse austamine, teiste inimeste huvide respekteerimine, enese taltsutamine ja ühtehoidmine ning vastutus kõiksuse ees. Need väärtused ei ole mõeldavad ilma eetilise aluseta. Eetilised väärtused väljendavad inimese meelsust. See on inimese subjektiivne hea tahe, mis head püüab teha. Ent millele on see tahe juhitud? Mida tuleb objektiivselt heaks pidada? Peeter Põllu arvates ei kõlba relativistlikud eetikad meile teenäitajateks. Tsiteerin: Nagu inimindiviidide suurus oma antropoloogilis-anatoomilises ilmes liigub teatavate maksimumide
on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Kui need kitsendused puudutavad isikute põhiõigusi ja vabadusi, siis, vastavalt põhiseaduse §le 11, võib see toimuda ainult kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Viiendaks tähendab õigusriigi printsiip ka õiguskindlust. Avaliku administratsiooni ülesandeks on tagada isikute usaldus halduse õiguspärasuse vastu. Õiguskindlus on: kehtiva õiguse respekteerimine. Avalik administratsioon teostab oma toimingud kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse; õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi; legitiimne ootus. Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt
on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Kui need kitsendused puudutavad isikute põhiõigusi ja vabadusi, siis, vastavalt põhiseaduse §le 11, võib see toimuda ainult kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Viiendaks tähendab õigusriigi printsiip ka õiguskindlust. Avaliku administratsiooni ülesandeks on tagada isikute usaldus halduse õiguspärasuse vastu. Õiguskindlus on: kehtiva õiguse respekteerimine. Avalik administratsioon teostab oma toimingud kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse; õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi; legitiimne ootus. Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt
annaabi.ee 
