Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal. Hüalliinne - Kavernid Resorbeerunud Prevaleerib Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal
prokarboksüpeptidaas) sekretiini ja koletsüstokiniini toimel. Duodenumis need aktiveeritakse. Trüpsiin toimib järgnevalt keskse faktorina, aktiveerides teisi proensüüme. Soolenõre ensüümid on aminopeptidaasid. Nende ensüümide tulemuseks on põhiliselt vabad AH-d, aga ka di- ja tripeptiide. Viimastest enamus viiakse enterotsüütidesse, kus nendest saavad ka AH-d. AH-te imendumine: umbes pool seeditud valkudest resorbeerub duodeenumis, 95% on iileumi jõudmisel resorbeerunud. Jämesoolde jõuab 3-10%, mis seal bakteriaalselt muundatakse. Imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel. Kapillaarverest satuvad AH portaalverre ja võetakse maksarakkudesse. 2. Valkude biofunktsioonid Biofunktsioonid: a) Ensümaatiline/katalüütiline b) Regulatoorne: metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt c) Transpordifunktsioon: biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel või läbi plasmamembraani valkkandjate vahendusel.
Monosahhariidid on glükoos, fruktoos, galaktoos, siia kuuluvad ka sorbitool ja ksülitool. Seetõttu sahhariin, tsüklamaat ja aspartaam ei sisalda süsivesikuid ega anna seega ka energiat. · Süsivesikud imenduvad vaid monosahhariididena, seega di-ja polüsahhariidide imendumine on aeglasem, sest nad peavad seedetraktis enne lõhustuma lihtsamateks ühenditeks. · Väga kiiresti imenduvad glükoos ja galaktoos, aeglasemalt resorbeerub fruktoos. Resorbeerunud monosahariidid transpordib veri maksa. · Maksas ladestub üks osa süsivesikutest, mis parajasti energeetikas vajalik ei ole, glükogeenina ja moodustab sportlase jaoks hädavajaliku energiadepoo suurusega 150 grammi. Üks osa süsivesikutest ladestub glükogeenina ka lihastes. · Sportlase jaoks on tähtis, et kehalise treeningu ja optimaalse toitumise abil on võimalik oma glükogeeni depoosid ka suurendada, mis on eriti oluline võistlusteks
Seal on seedimine vaid osaline, sest pepsiidid hüdrolüüsivad ainult kuni 10..18% valkudest. Peensool on valkude seedimine põhikoht, kus valgud polü- ja oligopeptiidid lõplikult lõhustatakse imendumisvõimelisteks aminohapeteks, seda katalüüsivad pankreasenõre ja soolenõre ensüümide summarne toime. Umbes pool valkudest pärit aminohapetest resorbeeritakse duodeenusmis. Ligi 85...95% toiduvalkudest ja endogeensetest allikatest pärinevatest aminohapetest on illeumi jõudmisel resorbeerunud. Valkude tähtsus: · Täidavad tervet rida unikaalseid biofunktsioone · Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine · Transport (rasvhapete, sapphapete, vitamiinide, bilirubiini, steroidide, hormoonide, ravimite jne). · pH säilitamine · kaitsefunktsioon · ensümaatiline roll · proteaaside inhibitsioon · antioksüdatiivine roll · valkude metabolismi lõpp-produktid on üliolulised biokeemilised markerid meditsiini jaoks
Kuni 2 cm pikkustel maimudel võib postodiplostomoos kulgeda raskekujuliselt siis, kui sõlmede arv ulatub mitmekümneni, sest need halvavad kala liikumisvõime. Sõlmede ümbruses võib areneda nekroos ja hiljem tekivad haavandid. Haiguse läbipõdenud kaladel muutuvad sõlmed madalamaks ja väiksemaks, pigmendilaigu läbimõõt aga suureneb kuni paari sentimeetrini ning hakkab siis pikkamööda kaduma. Laikude keskel olevates sõlmedes on metatserkaarid selleks ajaks juba resorbeerunud. Posthodiplostomum cuticola on väga soojalembene, tema arenguks optimaalne temperatuur on 25 ºC piires. Seepärast toimub tema elutsükkel lõunapiirkondades ühe suve jooksul, põhja pool kulub selleks kaks suve.Eesti tiigimajandeis esineb postodiplostomoosi harva, küll võib aga tinditõvega tabandunud kalu leida sageli LõunaEesti järvedes (roosärg, latikas, nurg, särg jt). Noorkaladel põhjustab see haigus keha deformatsiooni ja lülisamba kõverdumist, mille tagajärjel
(foto 31). Kuni 2 cm pikkustel maimudel võib postodiplostomoos kulgeda raskekujuliselt siis, kui sõlmede arv ulatub mitmekümneni, sest need halvavad kala liikumisvõime. Sõlmede ümbruses võib areneda nekroos ja hiljem tekivad haavandid. Haiguse läbipõdenud kaladel muutuvad sõlmed madalamaks ja väiksemaks, pigmendilaigu läbimõõt aga suureneb kuni paari sentimeetrini ning hakkab siis pikkamööda kaduma. Laikude keskel olevates sõlmedes on metatserkaarid selleks ajaks juba resorbeerunud. Posthodiplostomum cuticola on väga soojalembene, tema arenguks optimaalne temperatuur on 25 ºC piires. Seepärast toimub tema elutsükkel lõunapiirkondades ühe suve jooksul, põhja pool kulub selleks kaks suve.Eesti tiigimajandeis esineb postodiplostomoosi harva, küll võib aga tinditõvega tabandunud kalu leida sageli LõunaEesti järvedes (roosärg, latikas, nurg, särg jt). Noorkaladel põhjustab see haigus keha deformatsiooni ja lülisamba kõverdumist, mille