Nap.loodus troonist, ta saadeti Elba saarele eksiili. Seitsmes koalitsioon (Napoleoni Sada päeva, Waterloo lahing ja Napoleon St. Helenale). Viini kongress Esimene Pariisi leping 1814. otsused: resturatsioon, tuleb taastada dünastilised õigused enne Nap.vallutusi ja Pr.revi(Bourbonide dün), Pr.maalt ei võetud midagi ära, peale Nap.vallutuste. Kõik kunstivarad võis Pr.endale jätta. Oldi armulised, et rahvast Bourbonide vastu mitte üles keerata. Teine Pariisi leping 1815. oldi resoluutsemad. Preisimaa arvas, et Pr.maa tuleks suurriikide vahel ära jagada, ära likvideerida. Pandi peale kõrged kontributsioonid. Põhja-Pr.maale seati sisse okupatsiooni armeee, pidi loobuma mõndades territooriumitest. Viini kongress. 1814 koguneti Viini- tulid kõikide riikide juhid ja delegaadid. Venemaa, UK, Austria ja Preisimaa kun.said aga vaid tegelikult otsuseid langetada- võtja riigid Suurriikide liit. 4 suurriiki hakkavad edaspidi probleeme lahendama rahumeelselt
õiguse. Jäi mulje, et töölisliikumise suukorvistamise katsed tulid Einbaumilt. Al 1935. aasta teisest poolest jäi keelamine ja mahasurumine vähemaks. Alternatiivsete töölisorganisatsioonide loomine - valitsuse kontrolli all. 1935. aasta lõpus loodi Rahvuslik Tööliit, aga ei saanud kunagi jalgu alla. 1936. aastal lisandus Tööliste Koda. Aga ka Tööliste Koda ei tõotanud kujuneda kuigi mõjukaks, mistõttu 1936. aasta sügisel astuti resoluutsemad sammud - aug-sept oli toimunud kõige suurem tööliste streik autoritaarsel ajal - toimus Kiviõlis. 22. sept 1936 saadeti Eestimaa Töölisliidu keskvalitsus laiali ja määrati uus juhatus, mis oli valitsusele kuulekas. Vanale juhtkonnale heideti ette poliitilist tegevus - olevat loonud sidemed põrandaaluste kommunistidega. Tegelikuks põhjuseks oli vabad ametiühingud suuvkorvistada. Lui Metslang - üritasid tööliskojas võtta vasakpoolset kurssi, aga
annaabi.ee 
