29. Tuleb hoolitseda põhjavee hea seisundi säilitamise eest, selle kasutamine peab olema säästlik. 30. Sood levivad kõigis kliimavöötmetes peale polaarse. Hinnanguliselt on maailma maismaast turbasoode all ligi 3 %. Euroopa maadest on kõige rohkem soid Soomes. 31. Eestimaa territooriumist on looduslike soode all 5 %. 32. Suur osa Eesti soodest kuulub looduskaitse alla. Need on väärtuslikud elupaigad taimedele ja loomadele. 33. Sood on olulisteks turbamaardlateks, aga ka puhta vee reservuaarideks ja veereziimi reguleerijateks. Mõisted riimvesi luide maasäär laidrannik skäärrannik pankrannik valgla veelahe eutrofeerumine põhjavesi veega küllastunud kihid veega küllastamata kihid vett läbilaskvad kivimid ja setted vett pidavad kivimid ja setted põhjavee tase --- 100 Oskused 1. Nimeta Euroopa mered. Iseloomusta neid. 2. Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke? 3. Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne? 4
Tähis L - Ø10…20 mm, mahukaaluga 230 … 300 kg/m . 65 3 Kasvupinnastesse sobib purustatud kergkruus, mille mahukaaluks on 370 … 510 kg /m . Kergkruusa mikropoorid (läbimõõduga alla 10 µm) on taimedele vajaliku hapniku reservuaarideks ning suurendavad ka kasvupinnases leiduva vee liikumist. Purustatud kergkruusa kasutatakse näiteks katusehaljastuse rajamisel, aga ka soojusisolaatorina vältimaks pinnase läbikülmumist kohtades, kust lumi tuleb pidevalt ära vedada. 5.3.4. Väetised ja lubiained (neutralisaatorid) Lupjamise ja väetamise eesmärgiks on toota just sellise reaktsiooni ja sellise toiteelementide sisaldusega kasvupinnasemass, mida konkreetse haljastusobjekti rajamiseks vajatakse. Täpse
annaabi.ee 
