t. nad sisaldavad 2 - 3 erinevat rasvhappejääki. Loomsed rasvad ja taimsed õlid on omakorda mitmesuguste segatriglütseriidide segud. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Organismis on triglütseriidid: · tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; · varu- ehk depoorasvana reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll) Triglütseriidid deponeeritakse energiavajadusteks 95-98 % ulatuses rasvkoes (siseelundeid ümbritsevas rasvikus ja nahaaluses rasvkoes). Depoorasva hulk muutub sõltuvalt mitmesugustest teguritest, eelkõige õigest toitumis- ja elureziimist. Depoorasv moodustub 4 päeva jooksul toidurasvast. Depoorasv uueneb pidevalt: 5 - 9 päevaga uueneb kuni pool depookudede rasvast. Inimese kehatemperatuuril on tema organismi triglütseriidid vedelas olekus.
LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes. • Triglütseriidid (= neutraalrasvad = rasvad) TG – glütserooli ja rasvhapete estrid: baasalkoholiks glütserool, rasvhappejääke on kolm. • Organismis on triglütseriidid: tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; varu- ehk depoorasvana – reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll) Liitlipiidid - rasvhapete estrid, mis sisaldavad peale baasalkoholi ja rasvhappejääkide ka teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Eristatakse glütserofosfolipiide (baasalkoholiks on glütserool) ja sfingolipiide (baasalkoholiks on sfingosiin) • Glütserofosfolipiidid - väga olulised rakumembraanide ehituskomponendid, neid sünteesib maks
1. Energiavaru kõige energiarikkamad toitained. 2. Kaitse lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehhaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. 3. Lahusti seda rolli täidab füsioloogiliselt mitteaktiivne rasvkude. Selles talletuvad hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained. 4. Termoisolatsioon nahaalune rasvkude. 5. Elektriline isolatsioon 6. Sapiväljutamine toidulipiidide ülesanne. 7. Struktuurne ja varuaine ülesanne reservlipiidid, inimorganismis neutraalrasvad. 8. Metaboolse vee tekitamine lipiidide lõplikul lõhustamisel tekib vesi ja süsihappegaas. Rasvad On suured molekulid. Ei ole polümeerid, kuna pole kokku pandud monomeeridest. Rasvhappemolekulis on mittepolaarne C-H side, mistõttu rasvad ei lahustu vees. Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest nimetatakse ka triglütseroolideks. Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest. 1
Leidub kalas, kellel palju küllastumata rasvhappeid. Omega 3, omega 6 rasvhapped – polüküllastumatud rasvhapped. Kasutatakse ajurakkude membraanide koosseisus. Omega 3 – kaksikside kolmanda süsiniku küljes; pärit vetikatest (kalad söövad neid, me kalu); lülitub rakumembraani; osaleb ainevahetuses Omega 6 – kaksikside kuuenda C küljes; omega 6 leidub põhiliselt seemnetes ja taimeviljades; ei lülitu palju rakumembraani; eesmärk pigem rasvu talletada 2) Reservlipiidid – rasvakude selleks hetkeks, kui süüa ei saa 3) Protoplasmaatilised lipiidid – rakumembraani koostises VALGUD (aminohapped) Orgaaniline aine. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Moodustuvad vaid elusorganismides. Moodustuvad kui kahe aminorühma vahele tekib peptiidside. Peptiidsidemete kaudu osaleb valkude ehituses alati ka lämmastik (16% valgust on N). Lämmastikubilanss on siseneva ja väljuva N suhe
annaabi.ee 
