· kasutada ainult üks jaam ja kõik kuulevad iga saadet. · Kommuteeritav sidekanal - kanal on kahe jaama vahel privaatne, teisi seal · pole. Sõltuvalt liinist võib saata kas korraga üks (half duplex, simplex) või mõlemad · (full duplex). Näiteks POTS (Plain Old Telephone System) on kommuteeritav - kahe · telefoni vahel luuakse ühenduse ajaks kommutaatorite abil sideliin, mida kasutavad · ainult nemad. · Jaotatava sidekanali puhul aga kanalit ei reserveerita. Võib olla · implementeeritud kahel viisil - kas datagrammide edastus - jaama X poolt saadetav · Info jagatakse pakettidesse ja saadetakse mööda võrku mingit moodi kohale (iga · pakett võib kohale jõuda erinevat teed pidi) - või virtuaalne kanal - ühenduse loomisel · tekitatakse A ja B vahele virtuaalne kanal, mida mööda siis kõik saadetavad paketid · liiguvad. Kanalis kasutatud punkte ei reserveerita - samal ajal võivad neid kasutada ka
Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus. 9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel
Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus.9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk.10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1.kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa
Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu. Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Rööpedastus sarnaneb sama kiiruse juures toimuva autoliiklusega mitmerajalisel maanteel.
S mW marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. N mW
reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks
kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on
kogu kanali läbilaskevõimet, mida saaks jagada kolmandate ühenduste tarbeks. Samas on tegemist garanteeritud ühenduse kiiruse ja kvaliteediga. Pakettkommutatsiooni – kõik konkureerivad võrgu ressursile. Kanal on kinni ainult paketi saatmise hetkel. Ribalaiust ei tehta tükkideks, kasutatakse kogu kanalit. Paketid liiguvad hüpetena, on järjekorrad. Sõnum jaotatakse pakettideks/tükkideks ja saadetakse minema läbi sidevõrgu. Ressursse kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Paketid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi (marsruutimine). Pakettkommutatsioonil puudub sideseansi loomisega seotud viivitus nagu kanalikommutatsiooni puhul aga arvestada tuleb teatud ajakuluga pakettide marsruutimisel erinevaid võimalikke teid pidi, mida pakuvad alternatiividena välja võrgusõlmed.
kommuteeritud kanaleid. Püsikanal tähendab seda, et kui on tegemist tuumvõrguga, siis on marsruudid paika pandud erinevate ruuterite vahel. Siis ei ole vaja kanalite loomise peale hakata aega kulutama. See teeb ka ATM võrgu kiireks. Kommuteeritud ATM võrkude puhul pannakse igakord marsruut paika. Üldiselt marsruut otsitakse üles, siis teine osapoole aktsepteerib selle marsruudi ja kogu andmevahetus liigub mööda seda etteantud marsruuti. Füüsilisi ressursse ei reserveerita ja marsruut on paigas ning igas võrgusõlmes kulutatakse marsruudi leidmisele vähem aega ehk ei ole vaja igale paketile otsida eraldi teed. Iga pakett liigub kui omaette nähtus ja iga paketi päises on sihtpunkti aadress ehk igas paketipäises on virtuaalkanali identifikaator mille järgi pakett võrgus liigub. Paketi päis muutub igas võrgusõlmes. Pakettedastusega võrkudes paketi päis jääb samaks ja aadress jääb paketipäisesse ning igas võrgusõlmes toimub paketi marsruudi valik
annaabi.ee 
