käsitletav haigus, ning sellisteks, kes on liigitatud haigust põdevate inimeste hulta, st neile on ekslikult pandud vastav diagnoos. Epidemioloogilised andmed tuginevad suuresti diagnoosidele. Püües hinnata või parandada diagnoosi õigsust, tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid: 1. Subjektiivseid haigustunnuseid, objektiivseid haigustunnuseid ja testitulemused. Tulemusele avaldavad mõju patsiendi ja arsti subjektiivsed otsustused kui ka testiprotseduuride õigsus. Reprodutseeritavust saab tihti parandada standardsete uuringumenetluste ja klassifikatsiooniskeemide abil. 2. Diagnostilised kriteeriumid. Diagnostilised kriteeriumide valik mõjutab tõenäosust, et käsitletavat haigust mitte põdevad isikud liigitatakse haigeteks, ning vastupidi. Paljude haiguste jaoks puuduvad selgelt määratletud diagnostilised kriteeriumid. 3. Haiguste klassifikatsioon. Klassifikatsioonisüsteem sisaldab üksteisele lähedasi
kvaliteedisüsteem; katse/kalibreerimisprotokollid; andmestik; katseeksemplaride käsitsemine; konfidentsiaalsus ja kaitstus; alltöövõtt koostöö kliendiga; akrediteerimisorganitega; teiste laboritega. Laboritevahelised võrdluskatsed ehk interkalibreerimine näitavad laboratooriumides saadavate tulemuste usaldatavust, korratavust ja reprodutseeritavust. Interkalibreerimist korraldab selleks volituse saanud referentslabor ja vajalikud nõuded kehtestab keskkonnaminister - rahvuslik tasand - rahvusvaheline tasand. 35 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 8 Videolõikude lingid Pinnaseproovide võtmise videolõigud arutlemiseks foorumis: http://uttv.ee/naita?id=6848 http://uttv.ee/naita?id=6849
annaabi.ee 
