Autoriõigus Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti ja teadusteoseid Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
Sõna „teos“ ja üksus, mida see tähistab, on arvatavasti sama problemaatilised kui autori individuaalsuse staatus. Kas see konkreetne kirjutis on teos? Autor on ju olemas – mina. Teoseks Autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse (kirjandusteos), kunsti (kunstiteos), filmi (filmiteos), muusika (heliteos) või teaduse (teadusteos) valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Foucault tõstatas ka teisi küsimusi. Üks neist oli—kas autoriks saadakse enne või pärast teose kirjutamist? Etteruttates võib öelda, et tema arvamuse järgi siis peale . Pikem arutelu toimus ka autori nime ümber. Autori nimi ei pruugi olla tema pärisnimi, ehki enamasti ikka on küll. Siinkohal ma jään Foucault’ga eriarvamusele. Foucault ütleb: „ Autori nimi ei asu kodanikeregistris.“ Kui autor
ning õigusaktidega sätestatud keskkonnakorralduslikud valikud tegevused, mis eeldatavasti võimaldavad saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus keskkonnamõju hindamise aruanne dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi ning ülevaadet selle täitmisest ja hindamise tulemustest keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju hindamise
Sellisel juhul on tegemist amneesiaga. Amneesia on ajaliselt piiratud lünk mälestuste kronoloogilises ahelas. Mälulünk sugeneb asjaolust, et aju haigusliku seisundi tõttu ei toiminud teatud ajavahemikul ärritajate jälgede kujundamist, s.t. omandamist. Kuna engramme ei ole, siis polegi midagi selle ajavahemiku kohta reprodutseerida. Samal ajal kõik see, mis toimus kriitilisest ajavahemikust varem või hiljem on hästi omandatud ja käepäraselt reprodutseeritav. Milline konkreetne amneesia tekib, see sõltub ajukahjustuse kohast ja suurusest. (3, lk 130-131) 3.4.1 Progresseeruv amneesia Aju mõnede orgaaniliste ja destruktiivsete haiguste (aju ateroskleroosi, raukusnõdrameelsuse jt.) käigus võib täheldada vaegmälu progresseerumist. Nii uue kogemuse omandamis- kui ka reprodutseerimisvõime nõrgenevad järjest. Raskematel juhtudel kujuneb välja progresseeruv
Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt J. Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 J. Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 E.Tennmanni usuõpetuse lugemikud ning 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Oma tolleaegsetes illustratsioonidestusijoonistustes kasutas ta diagonaalselt või horisontaalselt viirutavat laadi, mis meenutas mõneti gravüüri ning oli 1920. aastate kehvasid trükiolusid arvestades suhteliselt hästi reprodutseeritav. "Pallase" lõpetajate näitusel 1924. aasta kevadel moodustasid Wiiralti mahukast väljapanekust lõviosa just raamatuillustratsioonid. Lõpetamisele järgnenud aastatel süvenes ta põhjalikumalt erinevate graafiliste tehnikate täiustamisele. Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali
Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse tööstusomandit reguleerivate seadustega (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, tööstusdisaini kaitse seadus jt). Mida ei kaitsta autoriõigustega. Autoriõigusega ei kaitsta ideid, kujundeid, mõisteid, teooriaid,
lahendus; geograafiline tähis; mikrolülitise topoloogia; kaitse kõlvatu konkurentsi vastu; konfidentsiaalne teave; uue taimesordi või põllumajanduslooma tõug. 2. Autoriõigusega kaitstavad teosed Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose tähenduseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objetiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaale kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimsit või fiksreemist võimaldavas vormis. 3. Isiklikud ja varalised õigused Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isilikud
Tavatarbija saab ehet kanda (igapäevane ehe, mingi tseremoonia- või rituaalehe), samuti on ehtekunsti tarbijad galleriid ja kollektsionäärid, vaid mõnikord huvitab neid mittekantav ehe või vaid vähest aega kantav ehe3. Moe- ja ehtekunstnike vahel toimuvate koostööde tulemuseks pole ainult ekslusiivsed ehed, mida nimetakse kunstiks, vaid ka ehteseeriad. Oma loengus defineeris Kadri Mälk kunsti ja disaini niimoodi kunsti teos on unikaalne (1-3 eset) ja disain on reprodutseeritav (3 ja rohkem eset tootmises)4. Siin kirjutaja saab sellega täielikult nõustuda, aga minu isiklik disaini ja kunsti arusaam on selline, et mõnikord need valdkonnad 1 Liesbeth den Besten. How cool is the coolest corner. Widar Helen. From the Coolest Corner, Nordic Jewellery. Denmark: Arnoldsche Art Publishers, 2013, lk. 23-24. 2 Kees Dorts. Kuidas mõista disaini. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2003, lk. 25.
avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid
Autoriõiguse seaduse § 7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis2. Nimetatud seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk instituudi. Autoriõigused kui loojatele garanteeritud õigused on samuti üks inimõiguste liike, mis on tunnustatud ka rahvusvaheliste õiguse normidega. Eestis on autori õigused Põhiseadusega garanteeritud. Põhiseaduse § 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus
See tegi esteetikust filosoofi ülesande veel keerukamaks. Tema ju püüab pigem esile tuua konstante, mitte tõlgendada üksikuid kunstiteoseid. Moodne kunst kõige üldisemas mõttes ammutas legitimeerimisjõudu omaenese energiast. Mida ütleb W. Benjamin kunstiteose reprodutseeritavuse kohta? Kuidas on sellega seotud kunstiteose aura? Kunstiteosed on reprodutseeritavad. Repro võib olla täiuslik, kuid ei saa kunagi olla samas kohast, kust originaal. Teose ehtsus pole reprodutseeritav. Autentne teos on tunnistus ajaloolises mōttes, see tunnistus toetub "aurale". Repro ohustab aurat, likvideerib selle. Mida tähendab 'kaasaegne kunst'? Millised on selle kunsti üldised tunnusjooned? See on tänane kunst, mida teevad kunstnikud, kes elavad 21.sajandil. Kaasaegne kunst pakub võimalust peegeldada kaasaegset ühiskonda ja probleeme, mis on olulised meile endile ja maailmale meie ümber. Kaasaegsed kunstnikud töötavad ülemaailmselt
Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta;
5.05.2016 Intellektuaalne omand - autoriõigus - autoriõigusega kaasnevad õigused - tööstusomand Autoriõigus Autoriõigus tekkib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30 5.05.2016 Autoriõigus Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigused 1. Kirjanduslikud teosed 2. Teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed 3. Arvutiprogrammid 4. Suulised teosed 5. Stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid,
võimaldavas vormis; AutÕS § 7 lg 2) ja piiritletud (Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus; KMudS § 9 lg 1). Teiseks olemuslikuks tingimuseks intellektuaalomandi suhtes on originaalsus: Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus (AutÕS § 4 lg 2). Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav (KMudS § 5 lg 1). Lisaks nendele olemuslikele tingimustele näeb seadus ette veel teisi, millega määratletakse intellektuaalse omandi kaitstavus. Nii piiratakse intellektuaalse omandi
USA näitel tekkis lootus sotsiaalseks mobiilsuseks: varem oli klassidevaheline liikumine ("from rags to riches") ulme. Kultuurisokk USA - SB. Noorte kaudu kandusid USA mõjutused Euroopasse. Kui SB-s oli praktiline, hariv meelelahutus, siis USA-s oli puhtalt hedonistlik meelelahutus. Kumma siis noored peaks valima? USA oli ka rikkam riik selleks ajaks. Valdkonnad, mis olid olnud praktilised hakkasid järjest enam popkultuuri valdkonda liikuma. USA pidi Euroopa jaoks olema pidevalt reprodutseeritav ja kättesaadav (ka USA kaupade kaudu nt.). Saksa propaganda: samal ajal kui te meiega sõdite (SB) võtavad ameeriklased teise naised ära. Ameeriklased olid paremini suhtlevad, ilusad, rikkad, tõid nätsu, alkoholi ja sukkpükse. Sageli nähakse Ameerika popkultuuri kõige sellise kehastajana, mis on massikultuuris halvasti. Arnold (juba 19. saj.): "... kõigis neis asjades, mis on seotud vaimuga, kultuuri osas ja üleüldse, jääb Ameerika meile (SB-le) alla,
võitlusmöllu, muinasjutulisi ilmutusi. Sugestiivne nägemuslikkus paelub ka mitmetes illutratsioonides Jakob Kõrvi ,,Muinasjuttudele" ning M.J. Eiseni ennemuistsete juttude kogumikule ,,Eesti imede ilmast". Enamasti on Viiralt oma tolleaegsetes illustratsioonides- tusijoonistustes kasutanud kas diagonaalselt või horisontaalselt viirutavat laadi, mis andis neile teostusliku ühtsuse, tuletas mõnevõrra meelde gravüüri ning oli 1920.aastate kehvi trükiolusid arvestades suhtelist hästi reprodutseeritav. 1 Verism (it k vero tõeline, õige) on Itaalias XIX sajandi lõpul esile kerkinud suund kirjanduses, kunstis ja muusikas, mille juured olid prantsuse naturalismis 2 Otto Dix (1891 1969) oli saksa maalikunstnik ja graafik, ekspressionist. 5 Illustratsioonid moodustasid lõviosa Eduard Viiralti väljapanekust ,,Pallase" lõpetajate näitusel 1924.aasta kevadel
• On oluline vahet teha keelelistel ja mittekeelelistel märkidel. • Mittekeelelistele märkidele on lingvistikas tähelepanu pöörama hakatud alles viimastel aastakümnetel. • Kommunikatsiooni õnnestumises on mittekeelelistel märkidel vahel olulisemgi roll kui sõnadel ja lausetel. Keelemärgi osad Keelemärgil on kaks osa: 1) formatiiv (märgi vormipool, signifikant, tähistaja) – see on produtseeritav ja reprodutseeritav üksus. Formatiiv esineb psüühilise märgikujuna, mis on keeleloome ja -vastuvõtu mentaalne ekvivalent, ning märgi kandjana (tavaliselt akustiline või graafiline kuju); 2) tähendus, mis on salvestatud inimese mälus ning millele vastab denotaat (see, mida märk tähistab, osutatu). Tähenduspoole kohta kasutusel termin semeem. Keelemärgi osad (skeem) Denotatsioon • Lekseemi kui keelemärgi denotatiivne e
– Keha raskuskese madalam – Kerepikkus suhteliselt pikem – Lühemad jalad peavad vähem põlvest painduma – Keha sirutusel kulub vähem jõudu, mida saab kasutada edasiliikumiseks – Suurem rasvasisaldus parandab keha ujuvust 3) Füsioloogiliste näitajate poolest Põhjused : hormonaalne regulatsioon – testosteroon – östrogeen Koormustestid Koormustestile esitatavad nõuded: Piisavalt informatsiooni andev Täpselt reprodutseeritav Kasutatav dünaamikas võrdlusandmete saamiseks (individuaalne, gruppidevaheline) Tehniliselt lihtne Testitavale minimaalse riskiga Töövõime mõõtmiseks antakse doseeritud töö: määratud kestus, võimsus ja töö intensiivsus. Koormustesti liigid: • Käsiveloergomeetria • Jalgade veloergomeetria (nii istuvas kui ka lamavas asendis) – üldise koormustaluvuse määramiseks sobivaim • Liikurrada ehk tredmill • Stepptest
Autoriõiguse muud immateriaalsed õigused: 1) Õigus isiku nimele moeloojad, Bjorn Thalin 2) Õigus isiku kujutisele (Nike Michael Jordani kujutis) Intellektuaalse omandi õigus sai alguse tsunftide algusest. Põhiseadus, aptendiseadus, kaubamärgiseadus, autoriskaitseseadus. Teos peab vastama tingimustele,et läheks autoriõiguste alla: 1) Originaalteos 2) Peab olema objektiivsesvormis ja onselle vormi kaudu tajutav (pilt, kuju, teos) 3) Reprodutseeritav mingil kujul (taasesitatav) Autoriõiguste seauds paragrahv 4 lõige 3 lugeda!!! Millal tekib autoriõigus? teose loomisega. Ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist ega muid asju. Võin sahtlis ka hoida. Tööstusomandiõigus tekib registreerimisega! Isiklikud õigused on need, mis on seotud isikutega. Ehk õigus teose autori nimele. Autor jääb autoriks. Autoril õigus panna ka varjunimi. Kui tahad teost muuta või järele teha, siis pead küsima nõusoleku autorilt.
seadusele saavad kaitse teosed, mis vastavad alljärgnevatele kriteeriumitele: · Teos peab olema originaalne, st see peab olema autori enda iseseisva intellektuaalse loomingu tulemus; · Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja peab olema selle vormi kaudu tajutav, st teos ei tohi olla ainult autori mõtetes, vaid peab olema väljendatud ja selle kaudu ka teistele isikutele tunnetatav; · Teos peab olema reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil, st teosest peab olema võimalik teha koopiaid (nt paberkandjal, helikandjal, elektroonseid reproduktsioone); · Teos peab olema loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. 4 Teose loomise eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusviis või fikseerimisviis ei oma õiguskaitse saamiseks tähendust
see ei ole olemuslikult kunstiga kaasas ning kahtlemata pole ta ka midagi igavest. Aura hävimine on paratamatu protsess. "Mehaaniline repord. Suudab esimest korda tuua kunstiteose rituaalist välja". Seoses muutusega tekkisid uued rituaalid. Nt puhta ilu kultus. Kunst muutub poliitiliselt aktiivseks, see demüstifitseeritakse. Nii Adorno kui Benjamin pidasid kunsti eriliseks. Kunstiteoste tähenduse mõju on diskuteeritav, see ei ole fikseeritud. Kunsti toodetakse juba arvestades, et see on reprodutseeritav. Kuid ka aura taastootmine on alati toimunud. Selle vormiks on kasvõi staarikultus, mille käigus toimub teatud müstifitseerimine. Filmikunsti puhul muutub näitleja suhe publikuga (võrreldes teatriga). Teatris näitleja reageerib, kõneleb saalile, filmis on publikuks vaid kaamera, näitleja kontakteerub kaameraga. See, mida näitleja teeb filmis, ei pea Benjamin tegelikult üldse esituseks, need on segamini aetud järgnevusega fragmendid. Näivuse kadumine
- ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Eestis ei saa autor olla juriidiline isik. Küll saab juriidiline isik õigusi lepingu või seaduse alusel teostada. Teos Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne (autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ei pea olema maailmas uudne), 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Autoril tekib õigus oma teosele selle loomise hetkest, sõltumata sellest, mis eesmärgil ja vormis see loodi. Õigus tekib ka avaldamata teostele ja pooleli olevatele teostele. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autor ei pea õiguste tekkimiseks täitma ühtegi formaalsust. Teose tähistamine on vabatahtlik ja ei
kaugemale (kasvõi näiteks baudrillard'ini) ka b lähtub sellest et kunstiteosel on kasutusväärtus (praktiline väärtus) ja vahetusväärtus (turuväärtus) b : kunstiteose tarbimisväärtus on seotud kunstiteose unikaalsus. unikaalsus on aja ja ruumiga piiratud väärtus, kunstiteos on sündinud mingis ajas ja mingis ruumis : kunstiteose ainukordne eksistenst kohas, kus ta asub. meie oleme harjunud, et suurem osa kunsti on mehaaniliselt reprodutseeritav aga rembranti maali peamine väärtus on selles, et see on ainus selline maal see unikaalsus on seotud religioosse kultusega, millegi pidamisega ainukordseks : pühakute säilmed (mida oli küll paljupalju igal pool, keegi ei jõua kokku lugeda neid naelu, mis on pärit kristuse ristist) kunstiteose tarvitamine on kujunenud samasuguseks unikaalse religioosseks austamiseks on midagi veel : kunstiteose puhul eksisteerib teatav autentsuse määr, see võib olla suurem või väiksem
kunstipraktikate vabanemisega rituaali rüpest kasvavad võimalused nende toodete väljapanekuks" · B. Suhtub kunstiteose aura kadumisse ja sotsiaalse fun muutumisse ambivalentselt. Ühelt poolt kahetseb seda teisel poolt tervitab, sest auraatilised kunstiteosed imevad või sulandavad publikku endasse, nõuavad täielikku keskendumist ja muudavad ümbritseva suhtes passiivseks. Tehniliselt reprodutseeritav kunst aga sunnib publiku nii enda kui ka maailmaga aktiivselt (ka nautivalt) ja kriitiliselt suhestuma. Uued kujutustehnikad sokeerivad publikut, muudavad ta vaimuärksaks. Ning see võimaldab tal maailma erksamalt mõtestada ja ka muuta. · Kaameratehnika abil pakutatakse ootamatuid, ülesraputavaid võtteid või siis venitatakse üht hetke ja teisest hüpatakse suurte sammudega üle. See pilt, mis nii reaalsusest tekib on detailsem, ootamatum
territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast; 3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule. AUTORIÕIGUSEGA KAITSTAVAD TEOSED Teosed, millele tekib autoriõigus Autoriõigus tekib kirjandus, kunsti ja teadusteostele. Teoseks Autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus, publitsistika, poliitika, haridusalased jms kirjalikud teosed; 5 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö
annaabi.ee 
