ligi 110 inimest, kusjuures esindatud on tervelt 14 erinevat rahvust üle maailma. 4. Praktika soorituse analüüs Videobetis töötades on tulnud kasuks esimese semestri aine kontoritöö tarkvara, kus kasutasime programmi excel, kuhu pidime sisestama oma testimis tulemused. Samuti läks vaja kolmanda semestri ainet arvutivõrgud ja võrgurakenduste programmeerimine, sest firma tegevusala käib läbi interneti ühenduse. Töö seisnes serveripõhiste mängude testimises ja probleemide reprodutseerimises. Iga ülesanne koosneb mitmest kümnest alapunktist, mis tuleb kõik ükshaaval läbi teha. Kui läbi tehtud alapunktis ilmnes viga, tuli märkida ebaõnnestunuks või võis üldse selle punkti osa mängust puududa. Osadel mängudel olid kõik tunnusjooned olemas, aga osadel mitte. Näiteks puudus mängul boonuse osa. Sellepärast oligi kergem testida mänge, millel olid mingid osad puudu. Juhendamisega ei puutunud kokku ainult esimestel nädalatel. Algul räägiti ja näidati põhiline osa
Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase
Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga, miks ta niimoodi tundis, oskab juba vähem argumenteeritult ja täpselt seletada. Emotsionaalne mälu esineb väga vähestel. · Kujundimälu : rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kultiveerimisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on näidanud, et loovisiksusel olgu siis teaduses, poliitikas või kunstis on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). · Sõnalis- loogiline mälu : on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esined ka loomadel
püsimälu. Pikem ajaline kestus;väga suur maht. Mäluprotsessid meeldejätmine(aluseks on psüühilisestegevuses tekkivad ajutised v. püsivad närviseosed ja nende assotsiatsioonid), säilitamine(uue lisamise ja vana taandamise protsess),meenutamine(äratundmine, meenumine,mäletamine,meenutamine). 2. Kuidas defineeritakse teaduslikus psühholoogias mälu, tähelepanu, mõtlemist? Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Olemuselt suunatud tulevikku. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaradut objekt või mõtteahel mitme näivalt koraga käepärase objekti või mõtteahele hulgast. See on nii protsess kui ka seisund. Mõtlemine . otstarbekohaseks käitumiseks on vaja psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult melelises tunnetuses antud ei ole ehk eemalolevalt, siis mõtlemine tagabki meile selle. 3. Millised on mõtlemise arengu staadiumid J.Piaget kohaselt?
inimesele tundub, mitte aga seda, kui pikk see tegelikut on, üldtendents on lühemaajalisi vahemikke üle hinnata ja pikemaid alahinnata) ja subjektiivset aega (sõltub ajavahemikku täitvast tegevusest, ka isiku hoiakust). Tagasivaatel on kõik vastupidi- ajal, mil oli rohkem tegevust tunduvad siis pikemaajlisemad ja vastupidi. Lastel tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistele aga aeg lendab. Mehed hindavad olukorraga hõlmatavaid ajaintervalle alla ja naised üle. Reprodutseerimises on naised täpsemad, kuid mõlemate taastatud intervall on tegelikult lühem. Produtseerimises on mehed täpsemad, naised kannatamatumad. · Liikumismulje tekib:1) Objekti reaalsel liikumisel- n. Piljardikuuli liikumisl mööda kalevit; 2)strotoskoopilisel esitusel, kui kaht või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjetikune esitamine(n intervalliga vahemikus 40- 200 ms) erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumisemulje(see nähtus on kinofilmi
Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Operatiivmälu e töömälu- A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid. 5 Protseduuriline- Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa)
rida protseduure Patendiametis. Näiteks tuleb esitada vastav taotlus, viiakse läbi ekspertiis (osade tööstusomandi objektide puhul), antakse välja kaitsedokument (patent, tunnistus), kantakse tööstusomandi objekt ja õiguste omaja riiklikku registrisse ja avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes. Teose kasutamine Teose äriline kasutamine toimub autorilepingu alusel. Teose kasutamine võib seisneda teose reprodutseerimises (trükkimises, salvestamises jms kopeerimises), levitamises, avalikus esitamises, üldsusele edastamises jne. Selline kasutamine on otseselt seotud autori õigustega. Iga autorile kuuluv õigus väljendab teose praktilise kasutamise teatud viisi. Tuleb silmas pidada, et alljärgnev käsitlus ei sõltu sellest, kellele kuuluvad autoriõigused teosele: kas autorile endale või tema õigusjärglasele (tööandjale, filmi produtsendile, riigile või pärijale)
aktualiseerumine teadvuses enegrammide ekfooria. Enamasti toimub reprodutseerimine mingi aktuaalse ärritajaga seoses, kuid võib toimuda ka stiihiliselt. Reprodutseerimisega kaasneb enigrammi taastundmine teatud esemena, sündmuseta jne. Ilma taastumiseta ei suudaks mälu etendada oma osa psüühilises tegevuses tervikuna. (3, lk 128). Mälu omaduste ja võimete poolest erinevad inimesed suuresti. Erinevused võivad esineda omandamises, säilitamises või reprodutseerimises. On inimesei, kelle omandamisel domineerib nägemismälu, teistel valitseb kuulmismälu, kolmandad on hea motoorse mäluga. Mõned talletavad hästi just emotsionaalselt kinnistatud, teised seevastu loogiliselt seostatud materjali. Individuaalseid erinevusi on ka reprodutseerivate engrammide iseloomus, mõnel domineerivad kujundilised, teisel sõnalised kujutlused. Omandamise kiirus ja maht, reprodutseerimise käepärasus ning kiirus on samuti suurte individuaalsete erinevustega ja
Need on teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued EL direktiividest tulenevad õigused (näiteks andmebaasi tegija õigused); 3) tööstusomand (industrial property) - kaubamärk, teenindusmärk, patentne leiutis, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, ärinimi, jm. 2. Autoriõiguslikult kaitstava teose kasutamine - Teose kasutamine võib seisneda teose reprodutseerimises (kopeerimises), levitamises, avalikus esitamises, üldsusele edastamises jne. Selline kasutamine on otseselt seotud autori õigustega. Autoriõiguslikult kaitstava teose kasutamine näeb ette 2 võimalust: seaduse alusel (teose vaba kasutamine) või autori nõusolekul (loovutamine - autor annab üle ehk loovutab oma varalised õigused, millisel juhul autorile endale varalisi õigusi ei jää; uus õiguste omaja muutub varaliste õiguste ainusubjektiks; ja
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines.
(liikumatu objekti fooni liikumisel tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas), autokineetiline liikumine ( ntx pimedas ja üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused), liikumise järelefekt Vormitaju kujutiste äratundmine, suur probleem tänapäeval ( seoses päevast-päeva kasvava infohulga töötlemis-liigitamise-tõlgendamise ülesandega TEEMA 8 MÄLU Mälu psüühika nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises) Dna, Rna- dna-geneetilise ehk päritava mälu kandja. Rna ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine - püsimälu jälje alus Ajukoor - tema suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega on tähtsaim aju struktuur Mäluprotsessid ja karakteristikud põhiprotsessid meeldejätmine/omandamine,säilitamine ja meenutamine/reprodutseerimine
üksikomaduste ja –tegude tajumisele ja hindamisele. Väärtaju ehk ebaõige taju, illusioon, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need tegelikkuses on. Hallutsinatsioonid – subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tajuliigid – nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju. Mälu Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete, oskuste meeldejätmises, säilitamises ning reprodutseerimises. …on aktiivne mõtestatud organisatsioon. …on funktsionaalsete blokkide/tasemete süsteem. Mälu neuronaalsed alused DNA – geneetilise ehk päritava mälukandja. RNA – ontogeneetilise ehk elu jooksul kujuneva individuaalse mälu kandja. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsessidee edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid
polünukleotiidahelast 7. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus (matriitssünteesi olemus). Biopolümeerid võivad oma järjestusinformatsiooni üle kanda ainult matriitssünteesil, kusjuures sünteesimatriitsiks on ainult nulkeiinhapped, mistõttu geneetiline info ei liigu valgult-valgule või valgult DNA-le või RNA-le. Sellest järeldus, et geneetilised põhiprotsessid rakus seisnevad spetsiifiliste biopolümeeride järjestusstruktuuri täpses reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. Kõik matriitssünteesid toimuvad spetsiifiliste fermentide katalüüsival toimel. Geneetilise info põhiülekanded on järgmised: DNA replikatsioon DNA DNA Transkriptsioon DNA RNA Translatsioon mRNA valk RNA replikatsioon RNA RNA Pöördtranskriptsioon RNA DNA 8. DNA replikatsioon. DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). DNA sünteesi katalüüsib ferment DNA-polümeraas
koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja selle häireteta regeerimiseks e. kohastumiseks. Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. TEEMA 8- MÄLU Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub teatud konsolideerumisaeg, mis on tavaliselt 10-15 min. Kui konsolidatsiooni perioodil aju talitust häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki.
. Matriitssüntees - geneetilise informatsiooni ülekanne. DNA paikneb rakutuumas ja on seotud kromosoomidega, RNA aga tsütoplasmas. Geen - funktsionaalselt piiritletud lõik DNA molekulis, mis asub kromosoomis kindlas kohas ehk lookuses. geneetiline info ei liigu valgult -valgule või valgult DNAle või RNA-le. Sellest järeldus, et geneetilised põhiprotsessid rakus seisnevad spetsiifiliste biopolümeeride järjestusstruktuuri täpses reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. Informatsiooniülekanded matriitssünteesidel võivad olla järgmised: 1. _____ tõenäoliselt toimuvad ülekanded 2. ------- põhimõtteliselt võimalikud (spetsiifilised ülekanded) 6.DNA replikatsioon. DNA replikatsiooni, kus mõlemad ahelad pärast lahknemist vesiniksidemete katkemise tagajärjel despiraliseeruvad ning moodustavad enda kõrvale üksikutest nukleotiididest uue ahela,nimetatakse poolkonservatiivseks
o esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus o projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. MÄLU Mälu on ühine nimetus tervele reale organism võimetele, mille abil omandatakse, säilitatakse ja kasutatakse teadmisi ja oskusi. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Erinevad mäluliigid (-süsteemid) · materjali säilitamise aeg (sensoorne, lühiajaline, pikaajaline ehk püsimälu) · töödeldava informatsiooni alusel (episoodiline, semantiline, protseduuriline mälu) · eksplitsiitne ja implitsiitne mälu · priming (objektide kui sturktuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, teadvustamatu) Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel:
5) Ülemäärane üldistamise efekt 6) Inimesed soosivad neid, kes on näotüübilt nende enda (või vanemate) näoga sarnased Füüsilise keskkonna tajumisosad: ruum, aeg, liikumine, värvus, vorm 2.3 Mnestilised tunnetusprotessid: mälupsühhologia MÄLU: Mälu – Psüühikanähtus, mis seisneb oskuste, teadmiste, muljete ja nende söeste meelde jätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamine). Mälus talletatud teave täieneb pidevalt. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist (sekundid, minutid) Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena (tunnid, päevad, aastad)
Emotsionaalne mälu – hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga miks ta nii tundis, oskab ta juba vähem ja ebatäpsemalt seletada. Emotsionaalset mälu esineb vähestel inimestel. Kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisevõimes ja reprodutseerimises. (teadlased, poliitikud, kunstnikud). Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Kestvuse alusel jaotamine – Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire kättesaadavus ja unustamine(kustutamine). Lühimälu ehk lühiajaline ehk primaarne mälu – mälu alasüsteem, mille
vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse.Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Mälu Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist.
vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, 25 häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse.Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Mälu Mälu mõistest Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või „ammutamises“). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist.
aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele b) ajatunnuse alusel
(uue käitumise praktiseerimine ja sellele tagasiside), motivatsioon (eeldus, et uuele käitumisviisile järgneb tasu) 75. Mis on mälu? Enamasti see, mida me kogeme, teeme või tajume ei kao meie teadvusest, vaid säilib kas lühemat või pikemat aega. Selle teeb võimalikuks psüühiline protsess mälu. Mälu on psüühiline protsess, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meelde jätmises, säilitamises ja reprodutseerimises ehk taastamises (võib öelda ka lihtsamalt: mälu on võime meelde jätta, meeles pidada ja meelde tuletada). 76. Kuidas toimub meelde jätmine? Meelde jätmine. Kogu mälu töö saab alguse meelde jätmisest. Kui inimene on materjali nõrgalt omandanud, ei ole midagi ka hiljem säilitada ega meelde tuletada. Meelde jätmisel toimub uue info seostamine varem omandatud infoga. Lihtsamalt omandatakse see, mille kohta inimesel on
Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundus, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga, miks ta niimoodi tundis, oskab ta juba vähem argumenteeritult ja täpselt seletada. Emotsionaalne mälu esineb vähestel inimestel. Kujundimälu rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb eas vormi, ruumi, ruumisuete, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kasutamisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on näidanud, et loovisikutel (teaduses, poliitikas või kunstis) on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). Sõnalis-loogiline mälu sisuks keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis- loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. PS
24 Väärtaju Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). Enim uuritud välimuse osa. MÄLU Mlu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ammutamises). Milliste meelte kaudu jõuab info mällu? • Kuulmismälu • Nägemismälu • Lõhnamälu • Maitsmismälu • Liigutusmälu Jaotus mälu kestvuse alusel • Sensoorne mälu – Ikooniline – Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse
Toimub kristalliseerumine, selginemine, mille haripunkt saabub 12-14 tundi peale omandamist. Sageli esineb reministsentsi lastel. MÄLULIIGID Motoorne liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevustes. Emotsionaalne tundmuste vahendus. Esineb vähestel inimestel. Kujundiline rajaneb heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi ja proportsiooni, harmoonia jmt. salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sõnalis-loogiline keele vahendusel antud mõtted. Sensoorne (ülilühiajaline) mälu ikooniline mälu. vähem kui üks (1) sekundi vältel säilitatud tundeorganeist saabuva info töötlemistulemus. Ikooniline sensoorne ja kajaline sensoorne mälu. ,,Peegel", mis läheb kiiresti üsna udusemaks. Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine
täpsem kui kohe peale omandamist. Toimub kristalliseerumine, selginemine, mille haripunkt saabub 12-14 tundi peale omandamist. Sageli esineb reministsentsi lastel. MÄLULIIGID Motoorne liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevustes. Emotsionaalne tundmuste vahendus. Esineb vähestel inimestel. Kujundiline rajaneb heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi ja proportsiooni, harmoonia jmt. salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sõnalis-loogiline keele vahendusel antud mõtted. Sensoorne (ülilühiajaline) mälu ikooniline mälu. vähem kui üks (1) sekundi vältel säilitatud tundeorganeist saabuva info töötlemistulemus. Ikooniline sensoorne ja kajaline sensoorne mälu. ,,Peegel", mis läheb kiiresti üsna udusemaks. Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses ja selle
- Motoorseks. Motoorset ehk liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. - Emotsionaalseks. Emotsionaalse mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. - Kujundiliseks. Kujundimälu rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jms salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. - Sõnalis-loogiliseks. Sõnalis-loogiline mälu on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid võivad oma madalamates vormides esineda ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel liigitatakse mälu: - Sensoorseks. Põhiliseks sensoorse aju funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel
keemilist komplementaarsust ei ole. 1958.a postuleeris Crick, et biopolümeerid võivad oma järjestusinformatsiooni üle kanda ainult matriitssünteesil, kusjuures valgud iseenesest sünteesimatriitsiks olla ei või. Nendeks on ainult nukleiinhapped, mistõttu geneetiline info ei liigu valgult -valgule või valgult DNA- le või RNA-le. Sellest järeldus, et geneetilised põhiprotsessid rakus seisnevad spetsiifiliste biopolümeeride järjestusstruktuuri täpses reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. 5 1958.a postuleeris Crick, et biopolümeerid võivad oma järjestusinformatsiooni üle kanda ainult matriitssünteesil ja need ülekanded on kindla suunaga. Siit ka molekulaarbioloogia põhiseadus: Informatsiooniülekanded matriitssünteesidel võivad olla järgmised: _____ tõenäoliselt toimuvad ülekanded
• Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esiteks ülevaatlik ning tutvuv, teiseks süvenenud ja kolmandaks kordav. • Mõtle, kas saaksid oma õppimistingimusi parandada. • Luba endale puhkust, kui tunned, et pea on väsinud, aga sea endale selleks siiski ajalised piirid. MÄLU – uurija Endel Tulving Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, harjumuste ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Mälu protsessid on protsessid, millega mingeid sündmusi või olukordi salvestatakse, säilitatakse või taastatakse. Mälu struktuur – informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. (kuulmismälu, nägemismälu, lõhnamälu, liigutusmälu) Sarrustustamine – mingi kindla käitumisviisi tugevdamine positiivse kinnitusega või sellest võõrutamine negatiivse toimega stiimuli abil. Krontesteesia - võime tajuda aega
oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesti juhtiavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmist, miljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Tähtsamad on mälutegevuse jaoks ajukoor, mammillaarkeha ja hipokampus. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid e assotsiatsioonid. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess
- hooletusvead. Radatz käsitleb vigu informatsiooniprotsessi vaatenurgast ja annab järgmised vigade liigid: arvutusoskusele eelnevate oskuste, faktide ja mõistete puudulikkusest tulenevad vead: puuded ilmnevad algoritmide ja põhitõdede teadmises ja kasutamisel, matemaatiliste menetluste sobitamisel ja mõistete ning sümbolite valdamises; valedest assotsiatsioonidest või mõtlemise jäikusest tulenevad vead ilmnevad teadmiste ebaõiges reprodutseerimises: õpilased kasutavad samu kognitiivseid operatsioone mis eelneva ülesande lahendamisel, kuigi ülesande põhijooned muutusid; valede reeglite ja strateegia sobitamisest tulenevate vigade põhjuseks on algoritmi vale kasutus Veatüüpidest selgema ülevaate saamiseks võib need ka lihtsalt Iiitmis- ja lahutamisvigadeks jagada. Liitmisvead: Algteadmiste puudulikkusest tulenevad vead (liitmine, lahutamine 20 piires). Järgületusvead
annaabi.ee 
