Eesti ja II maailmasõda
Punaarmee üksuste vastupanu tõttu. Eestis korraldati kiiresti sundmobilisatsioon Punaarmeesse,
kuhu läks kokku umbes 30 000 meest. Nõukogude kätte jäänud Põhja-Eestis moodustati
hävituspataljonid, millele tehti ülesandeks taandumisel purustada tööstushooneid. Pidevalt puhkesid
kokkupõrked hävituspataljonide ja eestlastest metsavendade vahel. Metsavennad olid hakanud
tekkima alates Eesti annekteerimisest represseerimishirmu tõttu. Just metsavendade abiga suutsid
sakslased vallutada Tartu. Lõuna-Eesti metsavendade juht oli Karl Talpak. Pärast Tartu vallutamist
ja lisajõudude saabumist alustasid sakslased uut pealetungi, jõudes kiirelt 7. augustiks Põhja-
Eestisse Kunda ümbrusesse, lõigates Nõukogude väed n-ö kaheks. Itta pöördunud väed vallutasid
kümne päeva jooksul Narva, Tallinn alistus 28. augustil. Viimased lahingud toimusid Lääne-Eesti
saartel veel oktoobris 21
annaabi.ee 
