vähenemises. Alzheimeri tõve korral, kui aju närvivõrgustik on degenereerunud, ei suuda inimene ära tunda isegi oma lähedasi tuttavaid ning elab vaimses mõttes ülikitsas, pidevalt abi eeldavas vaimses ,,tunnelis". Eideetilise mälu e eidetismi all mõistetakse mõnedel inimestel esinevat võimet erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodutseerimisel kirjeldavad. Eidetisminähtus seondub sageli sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses (värvuskuulmine). Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike.
Amneesia e. mälulünk: osaline; täielik; anterograadne e. edasihaarav mälulünk; retrograadne e. tagasihaarav mälulünk. Paramneesia: 1)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 2)pseudoreminestsents sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 3)krüptomneesia võõrandav k. -oma isiklik kogemus muutub reporodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k. - võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus. Intellektihäired: 1)dementsus e. intellekti tagasilangus (koos raskete mäluhäiretega). 2)kerge kognitiivse funktsiooni kahjustus 3)vaimne alaareng viitab sünnipäraselt madalale intellektuaalsele võimekusele
annaabi.ee 
