Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a. töötas "Vanemuise" teatris, algselt repetiitorina ning hiljem dirigendina. Tartus töötas ka mitme kooriga ja juhatas sümfooniaorkestreid. 1930.a. oli Tubin Eesti üks hinnatuim helilooja. Esile tõsteti tema erakordset andekust, loomingulist viljakust ja kompositsiooni meisterlikkust. Tubin käis ennast Budabestis täiendamas. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid tema uusimaid teoseid. Samas aga pidasid konservatiivsemad muusikud tema teoseid liiga modernseks
· K.A. Hermann üritas luua ooperit. Valmis lauleldus ,,Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (1908) · Esimene rahvuslik ooper E. Aava ,,Vikerlased" (1928) · Esimene rahvuslik ballett E.Tubina ,,Kratt" 11. Eduard Tubin (1905-1982) · Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja sümfonist · Sündis Tartumaal · Õppis Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis H.Elleri käe all · 1931-1944 töötas Vanemuise teatris repetiitorina, hiljem dirigendina · 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi · Külastas Eestit alles 1961.a. Hiljem käis siin kaheksal korral, seoses ute ettekannetega. · 10 sümfooniat
Olen tugeva tahtejõuga inimene ning olen harjunud oma tööd tegema kas hästi või mitte tegema siis üldse. Oma eeliseks pean ma ka seda, et vajaduse korral olen ma suuteline üles näitama liidriomadusi. Kui olukord on kriitiline, võin ma võtta enda peale julgust otsust langetada ning pärast vastutada ka tehtud valiku eest. Vaatamata sellele, et ma ei pea end ettevõtlikuks neiuks, kui astusin gümnaasiumi õppima, hakkasin ma endale ise taskuraha teenima: töötasin inglise keele repetiitorina laste jaoks ( 3 aasta jooksul mul oli 7 õpilast, kellega mina siiani suhtlen). Arvan, et isegi selline väike töökogemus on ikka kogemus ning tulevikus läheb see mulle tarviks juhul, kui hakkan ettevõtlusega tegelema. Barjääri, mis takistaksid ettevõtte asuda, pole minu meelest nii palju, nagu tundub. Üks tõsisematest nendest on aga vajalikke teadmisi puudumine: ma ei oska veel korralikku äriplaani koostada, ei tea kuidas dokumente õigesti vormistada ning kelle käest vajaduse
Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Esimese aasta õppis ta Johannes Kärdi oreliklassis, kuid edasi kompositsiooni Heino Eller`i käe all. Tubin lõpetas Tartu Õpetajate seminari 1926. aastal ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos. Samal ajal jätkas kompositsiooniõpinguid Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas 1930. aastal pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist. Aastatel 1931-1944 töötas Tubin esiti repetiitorina ja seejärel dirigendina "Vanemuise" teatris. Alates 1940. aastast asus ta ,,Vanemuise" teatris tööle peadirigendina. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. 1938. aastal käis Tubin end Budapestis täiendamas Zoltán Kodály juures. Eestis on sageli esitatud tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud tema helikeelt liiga modernseks.
Nt: ,,Põhjamaine viis", ,,Koit". Eduard Tubin 1905 1982. Üks tuntumaid +heliloojaid Eestist. Tuntud oma sümfooniate poolest (10 + 1 poolik). Tuntud peaaegu kogu maailmas. Pärit Tartu lähedalt Peipsi äärsest külast. Õppis Tartus. Tartu Õpetajate Seminar ja Tartu Kõrgem Muusikakool e Heino Elleri nimeline Muusikakool. Oli Elleri üks andekamatest õpilastest. Algul õppis ta orelit ja siis Elleri juurde kompostitsiooni. Peale kooli töötas Vanemuise teatrid repetiitorina (õpetas partiisid e materjali). Seejärel oli dirigent ja lõpuks ka peadirigent. Sai tööle Drottinhholmi Kuninglikku Lossiteatrisse Rootsi. Ülesandeks oli barokkiajastu teoste redigeerimine. Juhatas Stockholmi eesti meeskoori. Esimene Eesti ballett: ,,Kratt". Tubina esimene töö muusikalisele teatrile. Muusika ja ainestik põhinevad rahvaluulel. 1943. Dirigendiks oli ta ise, ballettmeistriks oli Ida Urbel. Estonias esietendub 24.veebruaril 1944. Mängitakse seda Tallinnas ainult 4 korda
Seevastu enamik teisi orkestreid pidi 1920. aastail veel valmis noodimaterjaliga läbi ajama, mida toona oli küllaltki keeruline hankida. Mutsu andmetel oli The Murphy Band kui parim teistele eeskujuks ka repertuaarikujundamise küsimustes ning suur osa nende repertuaarist kõlas mingil kujul teistegi orkestrite esituses (Mutsu 1991, 7: 33). Kuidas teised Tallinna 85 I. Põder-Laksi (1917–1996) mäletatakse tänapäeval rohkem baleriini, koreograafi ja balleti repetiitorina. 1930. aastate teisel poolel oli ta hinnatud ka džässilauljana, lauldes Estonia Valges saalis, Astorias, Tartu Sinimandrias jm. Oli Six Swingers’i solist. 50 orkestrid seadete hankimise küsimuse lahendasid, pole teada. Ei ole võimatu, et Compe ja Paalse lubasid mõnel kasutada omi vanu “äramängitud” seadeid, mida nad ise enam ei vaja- nud, kuid konkreetseid andmeid selle kohta pole. Olukord muutus kergemaks 1930
annaabi.ee 
