1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai
Prantsusmaale, Põhja Schleswig Taanile, Memel Leedule ning ka teisi alasid Belgiale, Poolale ning Tšehhoslovakkiale. Sõjaväe suuruseks võis olla 100 000 meest, kaotati üldine sõjaväekohustus, keelustati allveelaevad, tankid j sõjalennukid. Prantsusmaa ja Saksamaa vahele moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Seal ei tohtinud olla ei Saksa relvastust ega sõjaväge. Kehtestati reperatsioonid, kuid nende suurust Versailles’ lepingus polnud. Ungari –Trianoni leping Austria- Saint-Germaini Bulgaaria – Neuilly leping Türgi – Sevresi leping Kaotajariigid pidid loovutama territooriume. Pandi piirangud sõjaväe osas ning kehtestati reperatsioonid. c) Genova konverents aprill 1922 Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasõjajärgse
annaabi.ee 
