Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. · Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes viis see sisepoliitilise kriisini 20.ndate algul. Hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimulepääsemisele. Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada.
Anti soodsalt laene ehituseks. Raudteed ja kaubalaevastik anti eravaldusse. Propageeriti "Ameerika individualismi": a) Ameerika on võrdsete võimaluste maa b) "Ajalehepoisist miljonäriks" kujunes populaarseks loosungiks c) Põhimõte: igal inimesel on võimalus omandada ühiskonnas selline koht, mis vastab tema võimetele, iseloomule, auahnusele jne. 4. USA ja Saksamaa reparatsioonid. USA tahtis, et reparatsioonide määramisel lähtutaks Saksamaa maksuvõimest. Seda ei tehtud. Tulemuseks oli Ruhri okupeerimine ja ummikseis reparatsioonide küsimuses. Moodustati rahvusvaheline komisjon reparatsiooniküsimuse lahendamiseks. Seda juhtis ameeriklane Charles Dawes. Dawes`i plaaniga kehtestati Saksamaale iga-aastased maksekohustused ja anti talle laenu 200 miljoni dollari väärtuses. Selle plaani alusel maksis Saksamaa reparatsioone 1924 1929. aastani
· 10. september 1919 - Kirjutatakse alla St.Germaini rahuleping Austriaga. · 27. november 1919 - Kirjutatakse alla Neuilly rahuleping Bulgaariaga. · Märts 1920 - USA Senat keeldub Versailles' rahulepingut ratifitseerimast. · 4. juuni 1920 - Kirjutatakse alla Trianoni rahuleping Ungariga. · 10. aug. 1920 - Kirjutatakse alla Sévres´i rahuleping Türgiga, 1923 Lausanne´i rahuleping. · Aprill 1921 - Reparatsioonide Komisjon fikseerib Saksamaa kohustused suuruses 6 600 000 000 naelsterlingit. · Jaanuar 1923 - Belgia ja Prantsuse väed okupeerivad Ruhri. See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemise. · August 1924 - Dowes´i plaan. · Juuni 1929 - Youngi plaan. · Juuni 1930 - Viimased okupatsiooniväed lahkuvad Reinimaalt (5 aastat enne tähtaega). · 1932 - Lausanne´i konverentsi otsusega peatatakse ajutiselt reparatsioonide sissenõudmine Saksamaalt.
äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju, täielik hüvitamine kaotanud riigi poolt. 1920-ndaid nimetati Patsifismi ajastuks. Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. 1928. a. sõlmiti Briand-Kellogi pakt, milles keelustati sõda. Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest. 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, võeti vastu Reini tagatispakt, Saksa sai loa astuda Rahvasteliitu
○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna
Saksamaa oli tõepoolest võitjatele, eriti Prantsusmaale rohkem kahju tekitanud, kui võitjad temale, sest läänerindel oli ju sõda kulgenud Prantsumaa territooriumil. Sisuliselt tahtsid võitjad aga nõuda kaotajatelt, sealhulgas eriti Saksamaalt, palju rohekm kui need kahju olid tekitanud. Veelgi enam, kaotajad taheti koormata selliste maksudega, et neist ei kujuneks enam kunagi võitjatele majanduslikke võitlejaid. Kõige suuremad olid Prantsusmaa soovid. Prantsusmaa pakkus reparatsioonide summana välja 24 miljardit naela. Reparatsioonide suurus tekitas võitjate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil selles suhtes üksmeelt ei saavutatudki. Versailles' rahuleping nägi ette, et selle määrab kindlaks eriline komisjon 1. maiks 1920, seni hakkab Saksamaa juba maksma ja maksab 20 miljardit marka kullas ja kaupadega. Neil aastatel käsitleti Saksamaa reparatsioonide probleemi korduvalt rahvusvahelistel konverentsidel. 1921. aasal
Pariisi rahukonverentsil slmiti 28. juunil 1919. aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka. Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati. Teine karistuse punkt oli territoraalne kärpimine. Vastavalt rahulepingule
rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel
191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5
I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd
imperialistliku sõja tulemusel. 1927.aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta, kuigi ta ise ei soovinud seda sõda alustada. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse võimsuse suurendamine selleni, et suudetaks käigus hoida tohutut armeed, mis oleks võimeline vallutama kogu Euroopa ning terve Nõukogude Liidu majandus töötas selle nimel. Saksamaa reparatsioonide maksmise teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. 1930-ndatel olid Suurbritannia ja Prantsusmaa valmis reparatsioonide osas järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. 1932.aastal keeldus Saksmaa maksmast võitjariikidele reparatsioone, 1933.aastal sai Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja algas NSDAP diktatuuri kehtestamine. 1935-ndaks aastaks tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestati üldine sõjaväekohustus ning asuti
Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi, kuid rahulepingus polnud kirjas reparatsioonide suurust. Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid ettevalmistused Teiseks maailmasõjaks.
Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 EGERT LAUR I maailmasõja lõpp Prantsusmaale kui võitjariigile liideti suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.(Elsass-Lotring) Investeeriti palju uuete ehitiste rajamisele. Majanduses toimus ülikiire areng.(Reparatsioonide kaasabil) Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.(Siid, autod, parfüümid, keemia ja mood) Poliitiline ebastabiilsus Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. Valitsuse eluiga alla poole aasta. Rahvas oli demakraatias pettunud. Majanduskriis. Äärmuslikud liikumised Tekkisid äärmuslikud liikumised. 1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas valitsuse) Poliitiline olukord stabiliseerus. Välispoliitika
Hitler satub vanglasse, mõistetakse 5 aastaks, oli ainult 9 kuud. Vanglas kirjutab „Mein Kampfi“ I o.(Minu võitlus). 1924 – valmib Dawesi plaan, mille järgi saab Saksamaa USA-lt 800 mln kuldmarga suuruse laenu, samas reguleeritakse reparatsioonimaksete korda. Algab sõjaväe järkjärguline moderniseerimine. 1929 – 1934; 1934 - 1939 1929 -1933 ülemaailmne majanduskriis: tööstustoodangu langus, tööpuudus, raskused reparatsioonide maksmisega, NSDAP populaarsuse kasv. 1931 – Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise. 1932 – ennetähtaegsed valimised Riigipäeva. Absoluutset enamust natsid ei saavutanud, kuid said õiguse moodustada valitsuse. 30. jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks). 1934 – peale president Hindenburgi surma võtab A.Hitler endale ka presidendi funktsiooni. Vabariigi lõpp. 27.veebr. 1933 – Riigipäevahoone süütamine. Sept. - Leipzigi protsess.
oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust, ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ja 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ja valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest, ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarimaa ja Sudeedimaa liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. 10 3.3Sõjakuriteod Nõukogude Gulagi vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu Eesti,
Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaani oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3) Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Nimeta I MS peamised sõjatandrid ja kelle vahel need olid? Prantsusmaa-Skasamaa piir, Beliga-luksemburgi pool prantsusmaast, Balkani poolsaar, Balti riikide alad. Antanti ja Keskriikide, põhiliselt Saksamaa-Prantsusmaa ja Saksamaa-Venemaa 7) Miks astus Vm. I MS-st välja ja millal see oli? Kodsõda mõjutas, majanduskriis ja raske olukord riigis. Bresti rahuga sõlmiti leping, 3. Märtsil 1918 8) Millised uued riigid tekkisid I MS järel?
võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti. Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne vastupanu Prantsumaale. Tulemuseks oli Saksamaal majandusseiskumine, sissetulek lakkas, kulud kasvasid. Kulude katteks lasi Weimari vabariigi valitsus suurendada makse. Inflatsioon kasvas ja läks üle üperinflaktsiooniks. Kõige enam kannatasid töölised, kes elasid palgast palka. Paremini elasid need, kellel oli kinnisvara, väärismetalle ja välisvaluutat. Lihtrahva hulgas rahulolematus
· Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest · Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. · Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused: · inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; · kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia?
vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi
30.aastate agressioonid kui II ms eelmäng 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Enamikku maailma riike tabanud tugev majanduslik tagasilöök sundis Pariisi rahukonverentsi otsuseid põhjalikult üle vaatama. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmise kohustusest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Suurriigid hakkasid üha rohkem mõjuvõimu suurendamise pärast üksteisega võitlema. Muutus ka Esimese maailmasõja võitjariikide ja võidetute vahekord. Eriti halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas taas ähvardama Saksamaa rünnak. Kaug-idas muutus väga sõjakas Jaapan, kes tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat
Potsda 1945.a.ju Stalin(NL); mi uli- H.Truman(U Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise konvere august SA); kuupäev Jaapani vastu. nts Inglismaad Saksamaa suhtes otsustati: esindas Desarmeerida,demilitariseerida,demokratiseerida, algul denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle W.Churchill, kohut,arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi peale Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini valimiskaotu nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja st aga USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- C.Attlee. ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-
laialdase autonoomia. 3) Techen oli hea maagileiu ala. Selle pärast kaklesid Poola ja Tsehhoslovakkia. Rahvasteliit poolitas kaardil ala joonega, kuid see ei rahuldanud tülitsejaid. 4) Eestis oli Valga, Ruhnu ja Heinaste prob. Valga joonega pooleks, Heinaste Lätile ja Ruhnu Eestile. Dawes'i plaan: Sm-le anti laenu 800milj.kuldmarka, pidid tagasi maksma 2,5 miljardit saksa marka a, makstud pidi olema 1998.a. Plaani täitmist pidi jälgima USA komisjon. Hiljem täiustas plaani Young - reparatsioonide suurust vähendati igal aastal, maksmise lõpptähtaeg oli lähemal. Sm-l suurem vabadus laenatud raha kasutamisel. Plaan kukkus läbi, suurim majanduskriis USAs. Rahvasteliit RL idee pärines USA presidendilt Woodrow Wilsonilt, kelle arvates pidi RL saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. RL põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28.06.19
suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta korteri, külmkapi, Ford T. Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks, äride avamiseks, luksuse tagamiseks. 2. Lõpeta laused. 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi:
Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. 3)Rapallo konverents 1921 päevakorras oli Nõukogude Venemaa küsimus. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi)
Saksamaa teel teise maailmasõtta 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid ettevalmistused Teiseks maailmasõjaks. Saksamaa rikkus Versailles' rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis
Kõik vastuväited lükati tagasi ja ähvardati kasutada sõjalist jõudu, kui keegi ei allkirjastanud lepingut. Rahuleping sai ka nimetuseks Versailles' rahuleping, sest istungid ja allkirjastamine toimusid Versailles' lossis, Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmiti 28. Juunil 1919. Aastal. Pärast rahulepingu sõlmimist pidi Saksamaa loobuma suurtest maa-aladest, tal keelati omada suurt sõjaväge ja talle määrati reparatsioonide maksmise kohustus. Paljudes sõja kaotanud riikides tekitas see pahameelt, sest nende arvates surusid võitjariigid neile peale ebaõiglased rahutingimused. Võitjate hulgast Itaalia ja Jaapan olid rahulolematud, kuna said oodatust vähem asumaid. Kõik see muutis Versailles' süsteemi ebakindlaks. Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit, mis pidi lahendama riikidevahelisi tülisid ning arendama rahvusvahelist koostööd. Esialgu suutis see oma ülesannet
Jaapani-USA suhted. Suhete tihenemine Moskvaga võis tugevdada Washingtoni positsioone Tokyo vastu. 14. SAKSAMAA 1930. AASTAIL HITLERI TEE VÕIMULE Euroopa suurriikidest puudutas 1929. a. alanud majanduskriis kõige teravamalt Saksamaad. USA-st saadud laenud, mis elavdasid maa majandust 1920. aastail, lakkasid. Võlgade eest tuli aga tasuda. 1931. aastani jätkus ka reparatsioonide maksmine. Tööstuslik tootmine langes üle 40% sajandivahetuse tasemele. Hulgaliselt ettevõtteid läks pankrotti. Täiesti tööta oli 8 miljonit inimest. Inimeste silmis langes süü valitsusele ja parteidele, kes Saksamaad seni olid juhtinud. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932. a. valimiste tulemusena said natsid parlamendis 230 kohta, olles Riigipäeva suurim fraktsioon. Ometi polnud neil veel absoluutset enamust. Kõik, kel
toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud
jaanuar 1919 21. jaanuar 1920 Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Versailles'i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Elsas- Lotring läks Prantsusmaale Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Ulatuslik desarmeerimine, Saksa sõjaväe suuruse piiramine Reparatsioonide maksmise kohustus Tagajärjed ja tulemused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused Kadunud põlvkonna kujunemine Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi Vene revolutsioon ja selle mõju Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Revansistlike meeleolude levik Saksamaal Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le Et vältida edaspidi sõdade vallandumist, loodi rahvusvaheline organisatsioon
Ungari ja Tsehhoslovakkia · Austria ei tohi ühineda Saksamaaga · Jugoslaavia · Reparatsioonid · Türgi territooriumi vähendamine 1923 võimule Atatürk Rahvasteliit · ÜRO eelkäija · Täiskogu ja Nõukogu, keskus Genfis alalised liikmed Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA · USA ei astunud liikmeks · Saksamaa liige 1926-33 · NSVL liige alates 1934 Reparatsioonide küsimus Esimene sissemakse 20 mrd dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja veel suurem rikkus tulevikus sellised on Versailles´ lepingu tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923 maksis 1 $ 4 200 000 000 000 marka Dawesi plaan: aastas 1 mrd, USA laen Demilitariseerimisest militariseerimiseni 1931 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise 1932-34 desarmeerimiskonverents 1933 Saksamaa astub välja Rahvasteliidust Sõjalised kulutused :
Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. 3) Rapallo konverents 1921 päevakorras oli Nõukogude Venemaa küsimus. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Arvati, et kui Saksamaa majandus ei parane siis see toob kaasa .. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg
Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Kaotaja oli ka Venemaa, kes kuulus küll Antante´i poolele, kuid lahkus sõjast varem, sest Venemaal hakkas kodusõda, mille võitsid enamlased ja mille tulemusena kehtestati totalitaarne riik. Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas. Valitses tooraine ning tööjõupuudus ning Venemaa kaotas ka osa oma territooriumist. Seega mõjus sõda ka Venemaale laastavalt.
ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu) * lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). 2 välispoliitilist probleemi: · Suurbritannia ja USA garantiilepingute sõlmimised nurjusid. · Suurenesid pinged Suurbritannia Reini-poliitika ja reparatsioonide tõttu. Majanduskriis Prantsusmaal: · 1930 jõudis ülemaailmne majanduskriis ka Prantsusmaale. · Taheti säilitada raha stabiilsust ning hoida riigieelarve tasakaalus. · 1935. aasta 14.juulil toimus meeleavaldus, mille eestvedajad olid pahempoolsed jõud. · Eesmärgiks oli stabiliseerida ühiskonda. Suve jooksul võeti vastu üle saja seaduse. · Nende abil üritati tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi.
Rahvusvahelised kriisid: Ruhri kriis- Saksamaa tööstuspiirkond okupeeriti, tulemus hüperinflatsioon. Raha kaotas väärtust. Saksamaa majandusele ränk. Passiivne vastupanu (streigid, jne). Euroopas majanduslangus. Nõukogude Liit kasutades eksportida maailmarevolutsiooni-organiseeriti riigipöördekatsed Bulgaarias, Eestis. Maailmamajandus: Dawesi plaan 1924- · hoidmaks ära sõja puhkemist Euroopas · Reparatsioonide suurust vähendati (1 miljard kuldmarka aastas) ja maksmise tähtaegu pikendati · Majanduse jalule aitamiseks andis USA Sxm-le laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas Suur majanduskriis (1929-1933) Põhjused: Ületootmine, vale majandamine, valitsuste vead kriisi ajal
Majanduse allakäik 9 kuu pärast lastakse Hitler vangist välja kuna majandus oli taastunud tänu Dawesi plaanile ja Hitleris ei nähtud enam ohtu. Majandus läheb ülesmäge kuni 1929. aastani. 1929. aasta Wall Streeti börsi krahh, mille tõttu USA laenude laekumine Saksamaale lõppeb. Saksamaal tootmine langes üle 40%, massiline tööpuudus, tööpuuduse määr 30%. Saksamaalt aga nõutakse reparatisoone edasi. Alguses anti pikendust, aga 1931. aastast Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise. 1929. aasta kriis on väga raske. Tekitatakse deflatsioon e. võetakse turult raha vähemaks. Tulemusena majandus hangub. Mõlemad äärmusliikumised muutuvad taas populaarseks. Hitleri võimuletulek · 1930. aastal toimusid Riigipäeva valimised (I), millest saab alguse natsipartei tõus Riigipäevas. · 1930. aastal on ka presidendi valimised, kus kandidaadiks seab ennast ka Hitler.
Laevastikus vähendadtilaevade arvu,järele jäi 6 soomuslaeva,6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Keelati ehitada allveelaevu. 3) Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks (nn Reini demilitariseeritud tsoon),sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 4) Saksamaa pidi maksma reparatsioone, s.t. korvama võitjatele nende sõjakulutused. Reparatsioonide üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud. Määrati kindlaks vaid esimene sissemakse- 20. miljardit dollarit kullas 1921.aasta 1.maiks. Hiljem pikendati maksetähtaega aasta võrra, kuid ka see osutus ebareaalseks. Lõpuks otsustati,et Saksamaa oli kohustatud võitjatele maksa 132 miljarditkuldmarka,millest üle poole pidi saama Prantsusmaa. Saksamaa kuulutati i maailmasõja süüdlaseks. Versailles´ rahulepingu 231 klausel (nn sõjasüü klausel).
riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit. RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE II MS: II MS puhkemise phjused olid tingitud vigadest, mis tehti Versailles' rahuga. Hitleri vimuletulekuga algas Versailles' ssteemi lagunemine: 1.1932a loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest 2.1935a kehtestati Saksamaal leldine sjaveteenistus(Wermacht) 3.Ingilse-Saksa merevekokkulepe(1935) andis vimaluse ehitada sjalaevastik. 4.1936a sisenesid Wermachti ksused Reini demilitariseeritud tsooni. SAKSA ALADE TAASHENDAMINE: Jaochim von Ribbentrop. 1930a lpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936- 1937a valmis Saksamaal Austria okupeerimise plaan "Otto". 13mrts 1938 hendati Austria(Ostmark) Saksamaaga- anluss. Jrgnevalt kerkis esile
Aastail 1923-24 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. lõpul toimus Lovarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks
1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leevendamine,Euroopas levis lootus, et on saabunud leppimine.ritati luua ssteem, et vltida SM-PM sda.Slmiti palju kokkuleppeid,millest ks oli Reini pakt-kindlustas SM-le Versailles' paika pandud lnepiiri 27. aug 1928 Briand-Kelloggi pakt-PM ja USA vahel,rahvusvaheline
Seetõttu ei suuda eurooplased aga Ameerika kaupu osta ning see oligi põhjuseks ületootmisele. Eurooplased aga oma kangekaelse olekuga süüdistasid omakorda ameeriklasi, kes olid seadnud kõrged tollimaksud välismaakaupadele ning leidsid, et selle tõttu ei saanudki nad oma kaupu müüa. Saksamaale mõjus majanduskriis üsnagi positiivselt. Versailles rahulepinguga paika pandud tingimused kaotasid nüüd kehtivuse ning Saksamaa vabastati reparatsioonide maksmise kohustusest teistele riikidele ning koos sellega anti talle tagasi õigus taastada ka oma sõjaline jõud. Üsna varsti tõusidki pinged Saksamaa ja Prantsumaa vahel. Prantsusmaa hakkas Saksamaa poolt tundma endale ohtu kuna Saksamaa sõjaline jõud oli suurenemas. Majanduskriisi ajal ei olnud elu lihtne ka mujal maailmas. Majanduskriis teravdas olukorda ka Kaug-Idas, kus väga sõjakaks oli muutunud Jaapan. Jaapan oli huvitatud saama kogu Aasia valitsejaks.
- nõrgad liitlased Bulgaaria, Türgi sõjast lahkumine - 4 impeeriumi kadumine - Saksamaa - Venemaa - Austria-Ungari - Türgi - 1919-1920 Pariisi rahukonverents (iga kaotatud riigile eraldi leping) - Versaille'i rahu Saksamaaga - Saksamaa territooriumi vähendamine (kõik kolooniad võeti ära) - sõjalise võimsuse piiramine - Reini demilitariseeritud tsoon - reparatsioonide nõue - Rahvasteliidu loomine (nõue konsensuslikele otsustele, puudus sõjaline jõud, USA ei kuulunud rahvasteliitu) MAAILMASÕDA EESTIS (36-65 vanast) (28-30; 37-54) - Eestlased tsaaririigi sõjaväes - Sõjapõgenikud (1915-1916) - Tarbekaupade puudus - Sõjasündmused Eestis alates 1917 lõpust EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE - Veebruarirevolutsiooni järel autonoomsuse idee - Jaan Poska Eestmaa komissariks - 26.03 Petrogradi meeleavaldus - Eestis üldine kubermang
vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne. Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse. Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad; põhjuseks: USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise). Uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st.et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule. Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka
uut rahvusriiki, mis tekkisid tänu impeeriumite lagunemisele. Peamiseks kaotajaks peeti siiski Saksamaad, riik, mis oli sõda alustanud suurte lootustega ja eesmärkidega. Siiski pöördus sõjakäik Saksamaa vastu. Sõlmiti Versailles'i rahuleping, mis tõi Saksamaale kaasa ranged tingimused. Rahulepinguga kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti tuli kõik maad tagastada. Saksamaale määrati ka reparatsioonide tasumine. Leian, et Saksamaale tehti siiski ülekohut, mõistes sõjas ainsaks süüdlaseks Saksamaa. Kokkuvõttes võib öelda, et igale riigile langes oma süü, lihtsalt seda ei tunnistatud. Prantsusmaa ning Inglismaa tundsid siiski hirmu langenud Saksamaa võimaliku tõusmise ees, seega võeti rahulepingu sõlmimisega Saksamaalt võimalused taas edukaks saamiseks. Kaotajaks võib pidada veel Venemaad. Nende relvastus jäi suurel määral
võideldi maal, õhus, merel. Sõja tulemusena purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Mitmed riigid kaotasid iseseisvuse. Surma sai 45 miljonit inimest ja suur osa Euroopast oli varemeis. Kuid kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda kehtestatud reparatsioonide eest. Vastavalt Versailles' rahulepingule oli Saksamaa demilitariseeritud. Saksamaal ei tohtinud olla tanke, pommituslennukeid, allveelaevu ja paljusid teisi moodsa relvastuse liike, mis tegi Saksa armee strateegilises mõttes olematuks suuruseks. Selles olukorras tegi Stalin Saksamaale ettepaneku hakata salaja ette valmistama Saksa tankiste Kaasanis, sõjaväelendureid Lipetskis, sõjakeemikuid Saratovis ja Volskis. Ettepanek võeti vastu
1920 aastail uskusid paljud, et on saabunud muretu aeg ning elu läheb ainult paremaks. Kuid see ei läinud nii. Kõige hullem oli sakslaste olukord. Enamus sakslasi elas viletsuses. Saksa majanduse põhiprobleemiks oli ülimalt kiire inflaktsijoon. Raha kaotas nii kiirelt oma väärtuse et mõningad inimesed kasutasid seda kasvõi ahjukütteks. Taoline segadus kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas alles pärast seda, kui võitjad nõustusid järeleandmisega reparatsioonide osas ning Saksamaa peatas inflaktsijooni. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt, oldi võimelised rohkem osta. Kõige kiiremini arenes USA majandus. Ameeriklased uskusid et on saabunud majanduslik õitseng kuid kõik see oli vaid näiline. Sest lihtkodanike palgad olid palju väiksemad kui rikastel. Vaesemad inimesed ei suutnud osta endale vajalikke asju. Sellejaoks inimesed laenasid raha mis maksis hiljem aga valusasti kätte.
majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansluss, vastupanuta. Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli kehvemas seisus kui sõjalaevastik ning lennuvägi; - Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks; - Chamberlain oli veendunud, et Hitler on ,,mees,
Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga;
Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega: · Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga;
kahju. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Esimese maailmasõja tulemusena varises kokku ka Venemaa, kuigi teda poliitiliselt otseseks sõjasüüdlaseks ei peetud. Raske majandusliku seisu tõttu ei suudetud siseriiklike probleemidega enam toime tulla, toimus riigipööre, mille tulemusena haarasid võimu enamlased. Lenin tegi koostööd Saksamaaga ning lõpetas Venemaa osaluse maailmasõjas, mille tulemusena Inglismaa ja Prantsusmaa talle selja keerasid ning asusid toetama nt
annaabi.ee 
