Igas virionis paikneb täielik, 10-st individuaalsest genoomsest segmendist (L1, L2, L3, M1, M2, M3, S1, S2, S3, S4) koosnev komplekt. Igas genoomses dsRNA-s on: positiivse ahela 5'-otsas paikneb cap-1 struktuur; negatiivse ahela 5'-otsas asub mitte kolm vaid kaks fosfaati ja see ots on sageli blokeeritud (blokeeringu tüüp teadmata); nii positiivse kui ka negatiivse ahela 3'-otsad on polüadenüleerimata ja blokeerimata. Reoviiruse prototüüp-tüve (T3D) genoom on täielikult sekveneeritud ja koosneb kokku 23,549 bp-st (individuaalsete segmentide pikkused on 3916 ja 1196 bp vahel). Enamus segmente on monotsistroonsed ja sisaldavad ühte pikka lugemisraami (365-1289 koodonit), kaks segmenti on bitsistroonsed: segment on S1, mille mRNA-lt ekspresseeritakse alternatiivseid AUG koodoneid kasutades kahte valku (kattuvad lugemisraamid, mis asuvad erinevates faasides);
satelliit- RNA-sid. Selleks on vajalikud kaks RNA-s paiknevat järjestust: RNA 3’- terminaalne järjestus. See järjestus sisaldab replikatsiooniks vajaliku stem-loop struktuuri. Olulised on ka viimased 6 nukleotiidi. RNA sisemine järjestus, nn internal replication enhancer. See on tõenäoliselt esimene sait , millega RNA polümeraas seondub (seepärast asub ta pakkimissignaali läheduses ja kattub sellega osaliselt). Reoviiruse infektsioonitsükkel NB! Kõikidel dsRNA viirustel: Kogu reoviiruse infektsioonitsükkel toimub tsütoplasmas. dsRNA vabanemist ei toimu kunagi, ta on alati core osakeses. Esimeseks viirus- spetsiifiliseks sünteesiks rakus on alati transkriptsioon. Kõik RNA sünteesid toimuvad “core” osakeses. Transkriptsiooniks nimetatakse dsRNA-l positiivse polaarsusega RNA sünteesi. See RNA väljub core osakesest.