toodetakse sellest biogaasi. Sette kasutamine on lubatud tingimusel, et see on ohutu keskkonnale ja elusolenditele. Uuring Maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Merike Lillenberg leidis oma uurimistöö käigus, et Eestis reoveesettest valmistatud kompost sisaldab teatud ravimite jääke, mis võivad kuhjuda ka toiduks kasvatatavatesse taimedesse ja mõjutada seeläbi inimese tervist. Narva Vesi AS reoveepuhastusseadmed on põhiliseks reoveesette tekitajaks. Reoveesette tekkimise kogus sõltub sellest, kui palju elanikke kuulub nende seadmete teeninduspiirkonda. Kuna ka Narva linnas elanike arv väheneb, võib eeldada, et reoveesette teke väheneb järgmistel aastatel või jääb samaks. Kes kogub ohtlikke jäätmeid? Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale korraldab kohalik omavalitsus. Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda nii
koristaja. Lisa jäätmenõude ja mahutite puhastamise, pesemise ja desinfitseerimise kord ettevõtte pesemise- ja desinfitseerimise plaani (vt ptk 1.8) Kui ettevõte ise ei tühjenda jäätmekonteinereid, siis jäätmeplaani juurde lisa koopia lepingust jäätmete äraveo eest vastutajaga, kus on kirjas ka jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus. Ettevõtete puhul on lähtutud sellest, et biolagunevate jäätmete töötlemisega võiks alustada reoveesette ning toidujäätmete (jms tõenäoliselt hästi lagundatava materjali) kompostimisega. Erinevate stsenaariumite puhul on lähtutud kahest võimalusest: ettevõtte valmisolekust biolagunevaid jäätmeid ise töödelda või neid koguda eraldi teistest jäätmevoogudest ning mittehuvitatusest vt. tabel 3-3. 43 Tabel 3-3 Ettevõtetes tekkivate biolagunevate jäätmete töötlemise (kompostimine) soovituslik skeem Ettevõtted (toiduainetööstus, toitlustuskohad, hulgilaod ja kaubanduskeskused)
tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett ja kust heitvesi juhitakse otse suublasse. Määrus nr 171 (3) Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust. Kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast, seadme külgmisest välispinnast või reoveesette tahendus- või kompostimisväljaku, biotiigi või tehis- ja avaveelise märgala, pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti välispiirjoonest. Kuja määratakse eraldi igale §-s 5 sätestatud reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale. Kujade kattuvuse korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest. Joogivee puurkaevu sanitaarkaitseala ja kuja kattumise korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest.
Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid välistavad põhjavee kasutamise joogiveena. Põllumajanduse punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega sõnniku- ja väetisehoidlatele, siloladustamiskohtadele ning nende kasutamisele esitatavad veekaitsenõuded. Reoveesette kasutamiseks ja neis sisalduvate toitainete ning raskmetallide mõju vähendamiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestantud määrusega nõuded reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ning rekultive erimisel. Peale selle soovitab Veeseadus põllumajandustootjal järgida head põllumajandustava, mille kohased tootmisvõtted ja tootmisviisid on keskkonnale ohutud. Mõnedes piirkondades on põllumajandusliku tootmise tagajärjel veekogud ja põhjavesi
umbrohuseemneid. Kompostitavad jäätmed peavad olema reoainetest ja võõristest risustamata. Põhilised võõrised on klaas, plast ja metall, levinuimad reoained on raskemetallid. Suure osa võõristest ja lagunemata suurematest kompostitükkidest on võimalik kompostist välja sõeluda. Sõelumine aitab komposti kaubanduslikku välimust parandada. Võõriste täielik eraldamine on põhitingimuseks kvaliteetse komposti saamiseks. Kõige täpsemalt on praegu Eestis reglementeeritud reoveesette komposti kasutamine. Reoveesette komposti võib kasutada juhul, kui selleks on olemas jäätmeluba. Kompostitud reovee setet võib kasutada põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. Enne reoveesette kasutamist tuleb määrata sette pH, raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on
Tootmisjäätmed: Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: · põllumajandusjäätmete kompostimine · reoveesette kompostimine · puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) · tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel · pakendite kogumine ja ümbertöötlemine Erijäätmed: 1. Kodumasinad- võivad sisaldada ohtlikke aineid, sisaldavad vääris ja värvilisi metalle 2. Puidujäätmed- raie ja puidutöötlemisjäätmed, puidurikas ehitus- ja lammutuspraht (immutatud, lakitud, värvitud) 3
Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures Majanduslikud tegurid mida jõukam riik, osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: seda rohkem jäätmeid põllumajandusjäätmete kompostimine Elamu tüüp ja asutustihedus reoveesette kompostimine puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) Elanike harjumused, veendumused ja tavad tsemenditolmu kasutamine muldade pH (keskkonnateadlikkus) reguleerimisel pakendite kogumine ja ümbertöötlemine
Valgalal tuleb vältida reostusallika ohtlikku seisundit, mille jätkuv halvenemine põhjustab või võib põhjustada veekogu või põhjaveekihi reostumist. Potentsiaalselt ohtliku reostusallika liigid on: 1) kanalisatsiooniehitised; 2) naftasaaduste hoidmisehitised; 3) siloladustamiskohad; 4) sõnnikuhoidlad; 5) väetisehoidlad. Kanalisatsiooniehitise kuja peab sõltuvalt reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt 5 meetrit, kuid mitte üle 500 meetri. Naftasaaduste hoidmisehitise kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit, kuid mitte üle 150 meetri. Valgala kaitse põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas,
Ravimid võivad keskkonnale kahjulikeks osutuda, kuna nad on loodud eesmärgiga mõjutada bioloogilisi objekte. Neil on sageli biostruktuuridega sarnased füüsikalis- keemilised omadused nagu lipofiilsus, mis võimaldab läbida biomembraane ja stabiilsus, mis hoiab ära nende inaktiivseks muutumise enne raviefekti saabumist. Nii on ravimitel olemas vajalikud omadused, et akumuleeruda organismides ja kutsuda esile muutusi vee ja pinnase ökosüsteemides. Sõnniku ja reoveesette kompostväetise koostises jõuavad ravimid põllumajandusmaadele, mis on praeguseks juba globaalne probleem. Osa neist lagundatakse mulla mikroorganismide poolt mõne päeva või nädala jooksul, stabiilsemad võivad mullas muutumatuna säilida isegi mitmeid aastaid. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis kehtiv reoveesette kasutamise määrus (kehtiv redaktsioon 01.01.2016) lubab reoveesetet peale töötlemist kasutada
Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 kg P aastas. Piirkogused on väiksemad nitraaditundlikel aladel. Karstialadel on kaitse-eeskirjade alusel lubatud piirata mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit. 3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva
need kompostiplatsile tuua tellimusveoga või oma transpordivahendiga. Toidujäätmeid tekib kõikjal, kuid nende hulk on suhteliselt väike ja need on teistest jäätmetest hiljem raske eraldada. Toidujäätmeid saab sortida vaid kohapeal ja sedagi tõenäoliselt ainult eramutes. Suurköökides tekib toidujäätmeid rohkem ja neid pannakse Anaeroobne biokäitlus Anaeroobset kääritamist kasutatakse reoveepuhastites reoveesette stabiliseerimiseks. Protsessi käigus lagundatakse orgaaniline aine hapnikuvaeses keskkonnas bakterite poolt stabiilseks jäägiks. Olmejäätmete põletamine Olmejäätmete masspõletamine lahendab korraga mitu probleemi. Orgaaniline aine põleb ära, hais kaob ning jäätmed stabiliseeruvad Kasutatud allikad: http://www.stat.ee/ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=732778 http://reports.eea.eu.int/state_of_environment_report_2005_1/en/tab_abstract_RLR http://tallinn.andmevara.ee/oa/page
keskmisega. Sõnnikuga on lubatud anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud Anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, 30 kg fosforit aastas. Ning selline kogus lämmastikku, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuetega. Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reoveesette kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõudeid. (3) Mahetoodangu turustamisega ja edasimüümisega tegeleb Tõlliste vallas Marvella Oü. (4) Metsamajandus Metsamajandusega tegeleb Tõlliste vallas kaks ettevõtet. Ademandia OÜ, kelle ametlikuks tegevusalaks on saematerjali tootmine, metsamajandust teenindav tegevus, puidu hindamine ja metsa hooldamine. Ning Heino Mikli maad ja metsad OÜ, kelle
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Kõrgveepiir on mererannas tavaliselt 1,5 meetrit kõrgemal. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvööndid koosnevad üleujutatavast alast. Ranna või kalda piiranguvöönd On keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaikade rajamine, jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks mõeldud ehitiste rajamine v.a sadamates, kehtestatud detailplaneeringuta kinnistute kruntideks jagamine, maavara kaevandamine jne. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd vööndit võib suurendada kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, vööndit võib vähendada keskkonnaministri nõusolekul. KESKKONNASEIRE Eesmärk - keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille
tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Bakteriaalset reostust võivad meie oludes kõige sagedamini põhjustada: bioloogiliselt puhastamata reovee juhtimine pinnasesse või pinnaveekogusse; nõuetele mittevastavalt ehitatud sõnnikuhoidlad; sõnniku ja stabiliseerimata reoveesette laotamine põllualale, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Põllumajandustegevuse käigus võib saasteaineid vette sattuda nii haja kui punktreostusallikate kaudu. Levinumateks punktreostusallikateks on: katuseta väetisehoidlad; katuseta taimekaitsevahendite laod; nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; kasutuseta jäänud vanad tanklad ja kütusehoidlad.
ning maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 1 m veepiirist. Veekaitsevööndis on keelatud: · maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; · puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; · majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; · väetiste, keemiliste taimekaitsevahendite ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendite kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.19 3. VEEHOID Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 m; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 m;
inimtegevusele. Kaitseala, hoiuala, kaitsealused liigid ja kivistised jne. Rand ja kallas- Rand on Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kallas . Kallas on kõikidel veekogudel. Ranna ja kalda piiranguvöönd- 100-200 m, Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. n keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;5) maavara kaevandamine; Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50-200m, Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud
detsembrini. § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal • Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialal võib piirata: – mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta; – loomapidamist 1,5 loomühikuni põllumajandusmaa ühe hektari kohta; – reoveesette kasutamist. • Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all. § 172. Reoveesette kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses • Reoveesete käesoleva jao tähenduses on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või
Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: toormuda: käitlemata muda; mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Eesti keskkonnaministri määrusega (2004. aastal) on kehtestatud piirangud reoveesette kasutamisel põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel ja metsakasvatuses. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Reoveekäitluses tekkinud sete (muda) töötlemine koosneb järgnevatest protsessidest: Tihendamine Stabiliseerimine
Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid välistavad põhjavee kasutamise joogiveena. Põllumajanduse punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega sõnniku- ja väetisehoidlatele, siloladustamiskohtadele ning nende kasutamisele esitatavad veekaitsenõuded. Reoveesette kasutamiseks ja neis sisalduvate toitainete ning raskmetallide mõju vähendamiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestantud määrusega nõuded reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ning rekultiveerimisel. Peale selle soovitab Veeseadus põllumajandustootjal järgida head põllumajandustava, mille kohased tootmisvõtted ja tootmisviisid on keskkonnale ohutud
- Lõpp-produkt "Kaudne" voog arvestatakse ekspordi hulka. Emissioonid ja jäätmed: · Emissioonid vette Lämmastik (N), Fosfor (P), Biokeemiline hapnikutarve (BHT), Keemiline hapnikutarve (KHT), Hõljuvained (SS), Raskmetallid, Toksilised ained, Materjalide ladustamine merre (Dumping) · Emissioonid õhku: CO2, SO2, NOx (e.g. NO2), CH4, CO, N2O, NH3, CFC-s, Raskmetallid · Jäätmete ladustamine: Olmejäätmed, Tööstus- ja kommertsjäätmed, Reoveesette, Kaevandatud pinnas, Kaevandusjäätmed, Ehitusjäätmed jm. Materjali sisend · Omamaine kaevandamine: - Fossiilsed kütused (põlevkivi, gaas, õli) - Mineraalid (kruus, liiv, savi jt.) - Biomass (põllu- ja metsamajandusest · "Kaudne" omamaine kaevandamine: - Kaevandamise jäägid - Biomassi kasutamise jäägid - Pinnasejäägid
veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; 3) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: lageraie, reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku
Selle veesisaldus on vähemalt 95 %. Muda võib sisaldada erineval määral toitaineid ja raskmetalle. Osa neist aineist on kasulikud väetisained või mikroelemendid, osa aga keskkonnaohtlikud mürgid. Toitainesisalduse tõttu on muda kasutatud põllumajanduses või haljastuses väetisena. Muda raskmetallisisaldus võib teatud juhtudel sellist kasutamist piirata. Eesti keskkonnaministri määrusega (2004. aastal) on kehtestatud piirangud reoveesette kasutamisel põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel ja metsakasvatuses. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Reoveekäitluses tekkinud sete (muda) töötlemine koosneb järgnevatest protsessidest: · Tihendamine (thickening)
energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Selitamine selitus, vee vabastamine heljumist, enamasti koagulantide abil. Selleks rajatud ehitist nim. setitiks (ka selitiks, settebasseiniks). Seltsing lühemaks või pikemaks ajaks (toitumine, kosimiskäitumine, ränne, puhkus, ööbimine) moodustuv loomade rühm, loomade kooselu lihtsamaid vorme. Servaeffekt vt. ökoton. Settekäitlus reoveesette töötlemine keskkonnaohutuks või utiliseerimiskõlblikuks. Puhastuses tekkiv toorsete tihendatakse, stabiliseeritakse (orgaaniline aine lagundatakse) kas õhutuskambris aeroobselt töödeldes või (enamasti) kinnises ruumis (septikus, metaanitankis) anaeroobselt kääritades ja tahendatakse (mudaväljakuil, tahendustiikides, vaakumfiltrite, pressfiltrite või tsentrifuugide abil). Käitlus lõpeb sette kaadamise
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna või kalda piiranguvöönd: laius LM ja suuremate järvede rannal 200m; üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 m; kuni 10 ha suurusel & kuni 25 km2 suuruse valgalaga: 50 m. Seal asuvatel metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaigad, jäätmetöötlus, maavara kaevandamine, sõidukiga sõitmine. Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud. Ehituskeeluvöönd: mererannal NarvaJõesuu linna piires ja meresaartel 200 m; mererannal, suurjärvede rannal 100 m. ~50m, ~25m. Keeld ei laiene kalda kindlustusrajatistele,
hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) maavara kaevandamine; 5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
annaabi.ee 
