· Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); · Õigeaegne väetamine põllumajanduses; · Läbimõeldud niisutussüsteemid; · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; · Liustikuvee kasutamine joogiveena; · Merevee destilleerimine; Eesti siseveekogude iseärasused · Reostustundlikkus · Killustatus · Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. · Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P Eesti. · Veed pruuni värvusega (sood, rabad) · Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Magevee kriis maailmas... Veeringe... Kasutatud materjal http://www.koolielu.edu.ee/bio/globaalprobleemid.doc http://p6dradteel.net/~windo/doc/notmine/Keskkonnakaitse1.doc http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja172.html?
tõvestavad bakterid. Eesti veed on reostustundlikud. Selleks, et tagada veeressursside puhtus peab olema kõigil tasemel reoveepuhastus. Hästikorraldatud põllumaj. tootmine, et säästa väetisaineid ning mitte reostada keskkonda. Eestis on piisavalt magevee varusid, kuid neid ohustab inimtegevusest põhj. reostumine. Veevarud on jaot. ebaühtlaselt killustatud väikeste objektide vahel. Aastas joob Tallinn ära 3 ülemiste järve. Eesti siseveekogude iseärasused: Reostustundlikkus Killustatus Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P-Eesti. Veed pruuni värvusega (sood, rabad) Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Põhiprobleemid: Orgaaniline reostus (olme- ja tööstusreoveed, põllumajandus) Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Veekokku sattunud org. aine hakkab lagunema
Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. Hoolikat kaitset vajavad meil alljärgnevad järvekategooriad: 1.Haruldased järvetüübid,eriti vähetoitelised, poolhuumustoitelised ja lubjatoitelised järved,mille esindajaid on Eesti järvede hulgas ainult mõni protsent. 2.Pehmeveelised (eriti vähetoitelised) järved. Järvede keemiline reostustundlikkus on pöördvõrdeline vees sisalduvate mineraalainete hulgaga. 3.Väga nõrga veevahetusega järved, eriti umbjärv. 4.Joogiveehoidlad. 5.Looduslikult väga kaunid järved (Pühajärv). 8.6. Järvede füüsikaline (valgus, temperatuur, vee liikumine) ja keemiline keskkond. Järvede füüsikaline ja keemiline keskkond. Järvede üheks peamisteks füüsikalisteks näitajateks on vee läbipaistvus,temperatuur ning vee liikumine
annaabi.ee 
