6) mulltõke 7) triivtõke kasutatakse kiirete hoovuste korral ja/või juhul, kui veesügavus ei võimalda poomide ankurdamist kui reostus on piiratud, saab ette valmistada üleskorjamist (annab ajavõidu ning asjakohaste meetmete üle otsustamise võimaluse) 8) suundtõke meetod kasutusel juhul, kui piiramine on võimatu (tugev tuul ja hoovus) poomid asetatakse teatud kaugusele reostusallikast, et moodustuks kahekordne "sulg" 9) puksertõke kasutatakse väga tugeva tuule ja hoovuste korral ning kui reostus on juba laialt levinud poomid tõmmatakse U-kujuliselt kahe laeva poolt ümber reostuskoha 18. Mis on pneumaatiline õlipoom? Merepõhjas on perforeeritud toru, kuhu suunatakse suruõhk, mis tekitab mulltõkke. Mulltõke ei lase reostusel edasi levida, aga laevad saavad läbi. 19. Mis on seinpoom?
koosneval profiilil. Erisuunalise põhjaveevoolu korral tuleb vaatluskaevud paigutada ümbrikukujuliselt, milles on viis vaatluspunkti. Sügavate veekihtide (aeglase veevahetuse vöö) tugivaatluskaevud paigutatakse põhjaveevoolu suunaliste profiilidena vaadeldava veekihi kogu levikualal. Peale tarbitava veekihi tuleb jälgida ka lamamisse ja lasumisse jäävate veekihtide seisundit. Põhjavee reostuse uurimiseks valitakse välja vaatluskaevud peamiselt reostusallikast allavoolu, kuid põhjavee fooniseisundi jälgimiseks on üks vaatluskaev soovitatav paigutada ka ülesvoolu. Suuremamahulise reostuse puhul on vajalik jälgida põhjavee seisundi muutusi ka lasumisse ja lamamisse jäävates veekihtides. 2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed Peamiselt saadakse põhjavee seiramisest kolme tüüpi andmeid: a. Põhjaveetaseme muutused Põhjaveetaseme mõõtmissagedus määratakse sõltuvalt põhjavee reageerimise kiirusest
hapnikutarbe osas. (4) Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad lisas 2 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt lisas 2 esitatud puhastusastmetele. (5) Reovee puhastamise nõuded sõltuvad reovee liigist (tööstus-, prügila- või muu reovesi), reostusallika reostuskoormusest ja suubla reostustundlikkusest. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] § 3. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (1) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste
annaabi.ee 
