6. peatükk VEEVARUDE JA KAITSET VAJAVATE ALADE ARVESTUS NING VEESEIRE (§36 - 38) 61. peatükk VASTUTUS (§383 - 3814) 7. peatükk KAHJU HÜVITAMINE JA JÄRELEVALVE (§39 - 401) 8. peatükk LÕPPSÄTTED (§41 - 42) Mõisted §2 heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi pinnavesi – maismaavesi põhjavesi – maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik; reostusallikas – vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega; reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi; vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta;
Tekib vulkaanipurskel väljapaisknud tuhast ATMOSFÄÄR Õhureostuse poolt tekitatud kahjude hindamine: (otsene) puhastamine, põllumajanduslik kahju; kaudne: tervishoid jm. USA: 16 miljardit USD/a otsene kahju. Õhureostus: gaasid (COx, SOx, NOx), osakesed (tolm, tuhk, tahm). Osakesed: visuaalne mõju, puhastamine, sissehingamisel kantserogeenne, toksiline mõju. Tööstus (70%, eriti elektrijaamad), transport (15%), jm. · COx: CO2 (globaalne soojenemine), kaudne reostusallikas, CO (lokaalne; asendab hapnikku hemoglobiinis), transport (75%). · SOx. NOx: happevihmad. Kokku maailmas aastas: 110 Mt SOx, 50 Mt NOx. 'Puhas' vihm: pH ca 5.6 (CO 2 süsihape). Reaktsioonid gaasifaasis, vedelas faasis: väävelhape, lämmastikhape. Mõju ökosüsteemidele: (Rootsi, Norra - pH langus järvedes, järvede lupjamine). Arvatav põhjus: vesinikioon asendab Ca, Mg, Al; need
Jäätmekäitlus Eestis Eesti jäätmekäitluse olukord ei ole kiita: andmed jäätmete hulga ja koostise kohta on puudulikud, peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse, jäätmete taaskasutamine on vähene ja see toimib eelkõige suuremates keskustes. Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 13.Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Vastus: Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega.
Jäätmekäitlus Eestis Eesti jäätmekäitluse olukord ei ole kiita: andmed jäätmete hulga ja koostise kohta on puudulikud, peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse, jäätmete taaskasutamine on vähene ja see toimib eelkõige suuremates keskustes. Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 13.Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Vastus: Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega.
Jäätmekäitlus Eestis Eesti jäätmekäitluse olukord ei ole kiita: andmed jäätmete hulga ja koostise kohta on puudulikud, peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse, jäätmete taaskasutamine on vähene ja see toimib eelkõige suuremates keskustes. Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 14. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED:
· Horistontaalveehaardeid (torudreenid ja veehaardegaleriid) sarnased maaparandussüsteemidele. Vertikaalveehaarete alla kuulub salvkaev. Salvkaevuks (kaev vanaema juures maal) nim veevõtu otstarbel maa sisse kaevatud vertikaalset sahti, mille seinad on tugevdatud raudbetoonrõngastega. Maa sisse kaevatakse vertikaalne saht ja selle kokkuvajumise vältimiseks see kindlustatakse. Sügavus 2-2,5m, läbimõõt 1-2m. Saab kasutada kohtades, kus reostusallikas pole läheduses. Teiseks peab olema pinnaveetase maapinna lähedal. Kaevu ümber tehakse savilukk kontaktpind ülemiste kaevurõngaste vahel oleks hästi veetihe (voolamist toimuda ei tohiks). Maapind planeeritakse kaevust eemale, see suunab pinnavee ja kõik üleliigsed veed kaevust kaugemale. Kaevul peab olema kindlasti luuk, et vältida sodi kaevu sattumast! Kaevul peaks olema ka tuulutus, st luuk ei tohiks umbselt kinni olla. Kaev
Jäätmekäitlus Eestis Eesti jäätmekäitluse olukord ei ole kiita: andmed jäätmete hulga ja koostise kohta on puudulikud, peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse, jäätmete taaskasutamine on vähene ja see toimib eelkõige suuremates keskustes. Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus- ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Eesti elanikkonnast ligikaudu 70 % elab linnades. Seega on ka jäätmete teke kui inimtegevuse tulemus ja sellega kaasnevad küsimused kõige teravamad tihedasti asustatud ja tootmisega seonduvatel aladel (Tallinn, Kirde-Eesti). Tallinna linnast ja osaliselt Harjumaalt kogutud erinevat liiki jäätmed ladestatakse peatselt ammenduvasse Pääsküla prügilasse või inertsete jäätmete (peamiselt ehitusprahi) ladestuspaika Koplis endise Keraamikatehase savikarjääri
annaabi.ee 
