Aina uute masinate tootmises ilmneb järgmine kurb asjaolu, kuna tootmise ala suureneb ning ala suurendamiseks on sageli vaja kasutusele võtta metsa alasid ning põllumaade arvelt. Põllumajandus ja metsandus on tähtsad faktorid keskonna kasvamises ja arenemises. Põllunduselt saame erinevaid söögiaineid oma kodu lauale ja samuti ka metsast saame palju kasu.Metsas leidub sügisel seeni ,marju ja jahiloomi.Kuid kui metsa reostatakse ja käiakse tihti häirimas neid ,jätavad nad oma elukoha ja otsivad uue. Suur osa nendest loomades leiab hiljemalt kodupaiga aladel, kus inimese mõju on olnud minimaalne.Inimese poolt puutumaituid alasid leidub väga vähe.Loodussaadused muutuvad ajapikku aina reostunumaks ,kuna vajavad rohkem keemilist töötlemist.Ressurssid muutuvad haruldamateks ja kõrgema hinnaga kättesaadavamateks. Eesti on maailmas ainuke riik , kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil.Ka
Ökoloogiliste muutuste ajaloo uurimine on alles alg staadiumis, me ei tea väga palju sellest, mis tegelikult toimus ja millised on tagajärjed. Praegu meid ähvardab fossiilkütuste põletamine, see muudab maakera atmosfääri keemilist koostist tervikuna ja selle tagajärgi me hakkame tundma tulevikus. Inimesed rüvetavad Maad nii suurel viisil, et vist ei ole mitte ühtegi teist olendit, kes nii kiiresti ja suurelt oma kodu rüvetab, toimub populatsiooni plahvatuslik kasv, reostatakse vett ja õhku. Et kõike seda muuta tuleks leida lahendus, mis meie olukorda parandaks. Alustuseks tuleks muuta oma mõttemaailma, vaadeldes ajalukku süüvides eeldusi, millel põhinevad nüüdisaegne teadus ja tehnoloogia. Lääne tehnoloogia ja teaduste traditsioonid Lääs rakendas veejõudu ka teiste tööprotsesside juurde peale teravilja jahvatamise. Sellele järgnes 12.saj tuulejõu rakendamine. Lääs arenes kiiresti jõumasinate, tööjõudu säästvate seadmete ja
On iseenesest mõistetav ja loomulik, et poes öeldakse müüjale ,,tere", liikluses täidetakse liikluseeskirju või õues ei visata prügi maha. Kuigi kõik inimesed ehk ei tahaks nendest tavadest kinni pidada, mitte olla viisakas, ületada kiirust või visata siiski prügi maha, siis on siiski meile ettemääratud kohustused ja reeglid kõige õigemad. Vastasel juhul polegi maailmas üksteisega arvestamist ega hoolivust. Juhtuvad õnnetused, ollakse õelad ja endasse tõmbunud ja reostatakse loodust. Kohustused ja reeglid ei ole alati halvad. Kõik inimesed on küll igapäevaselt ,,trellide" taga oma kohustuste ja eesmärkide tõttu, kuid nii peabki olema. Oluline on, et maailmas ei valitseks korralagedust ning et inimesed mõistaksid oma ,,trellide" taga olemise vajalikkust. Birgit Loune
Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata nö mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv umbes 20. Aastas tekib ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed, siis tuleb eestimaalase kohta umbes 10 tonni jäätmeid aastas.
Kõigil on vaja süüa, juua, elukohta ning muid olme esemeid. Linnades, aga pole kõige selle tootmiseks ruumi ning seda imporditakse sisse väljastpoolt, kus on ruumi suurteks tehasteks, mis omakorda kahjustavad veel ökosüsteeme. Inimesed, kes on kokku koondunud linnadesse aga toodavad palju prügi ja jäätmeid, mis ei lagune keskkonnas ning tuleb välja vedada linnalähedale looduskeskonnas olevasse prügimäele. Sinna alla kuulub palju energiat ning sellega reostatakse vähest allesjäänud loodust. Leidub ka neid inimesi, kes viskavad hooletult prügi maha mõtlemata sellele, et nende egoistlik käitumine tapab vähest alles jäänud loodust. Nad loodavad, et ehk keegi teine korjab selle ära ning lähevad külma südamega edasi. Nii tekkivad metsa prügihunnikud, millega loodus ei jaksa võidelda, pinnasest hävivad kasulikud kemikaalid, taimed hävivad ja kogu elustik mis nendega kaasas käib.
*3. Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemist. Mis on selle põhjuseks? Toodang on kasvanud, arendatakse välja uusi mudeleid nii kiiresti, et väikestel ettevõtetel ei ole mõtet konkureerida ja nad ühinevad. 4. Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale. Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaveandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. *5. Nim. Kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid ja too näiteid nende toodetest. · Sõjandus lennukid · Ravimi- ja biomeditsiin ravimid · Mikroelektroonika · Geenitehnoloogia põllumajanduses 6. Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus praegu nii kiiresti? Valdkonnad on tihedalt seotud riigikaitsega, neid aitavad rahastada valitsused, seetõttu arenevad nad
Üheks oluliseks raamdokumendiks on Rio de Janeiros 1992. Aasta ÜRA keskonna- ja arengukonverentsil 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Kuidas saaks selline asi üldse alguse? Et üksikisik üldse alustaks kaasa aitamist, tuleks parandada inimeste hoiakuid ja arvamusi keskonnasäästliku eluviisi suhtes. Rahvas peaks aru saama, et kui loodusest ei hoolita, ei ole meil varsti enam maailma kus elada. Iga päev reostatakse meeletult õhku ning metsanurkasid. Austus looduse vastu on peaaegu null. Kui hakatakse austama ühiskonda, on meil ees suur ja uhke tulevik, kus kõik on balansis. Mis asi on säästev areng? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade
ilma pakendita osta. Rääkimata veel näiteks saiast või lihatoodetest. Kodus visatakse pakid küll ära, kuid see sõltub inimesest, kuhu see pakend jõuab, kas prügikasti, kus selle koht on, või metsa alla kraavi. Teine variant on igal juhul halvem. Prügikastist viiakse prühi prügimäele, sorteeritakse, tehakse sellest uusi pakendeid, seega on vanad jäätmed ringluses koguaeg. Taaskasutus. Veekogud on ka ühed suurimad kohad mida reostatakse. Eriti suveperioodil inimeste enda poolt. Pärnu rand ja Pärnu läheduses asuvad rannad on suvelerioodil paksult rahvast täis. Ikka tehakse pidu, võetakse puhkusest viimast ja grillitakse. Kahjuks jäävad pakendid ja plastiknõud ja ka pudelid vedelema. Mõeldakse vaid, et küll keegi teine hea inimene ära koristab. Kuid ei. Pakendid on kahjulikud lindudele ja mereloomadele, mis võib lõppeda nende surmaga.
eluks vajalikku hapniku, mida kuskilt mujalt nii lihtsalt ei saa. Kui raiuksime kogu maailma metsa maha, ei taastuks hapnikutase enam kunagi ning inimkond sureks välja. Vihmametsi kutsutakse ka "Maailma Kopsudeks", sest nad töötlevad CO2-e kõige kiiremini ning efektiivsemalt hapnikuks. Kuna Malaisias on vihmametsad, mida pidevalt maha raiutakse, peab riik väga vastutustundlikult käituma. Poolas on metsatööstus liiga madalalt arenenud ning seetõttu reostatakse metsasid igapäevaselt, mistõttu metsa ökosüsteem võib välja surra. Kokkuvõte Sain nende 4 riigi puidumajanduse kohta teada väga palju, ning olin ülimalt üllatunud, et maailmas veel nii palju puitu alles on. Ei teadnud enne, et Malaisias on puuderohked vihmametsad ning, et Hispaanias ei ole piisavalt metsa, et ära elada. Mind üllatas kõige rohkem aga see, et Rootsi ning Malaisia metsasus nii kõrge on.
3. Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemist. Mis on selle põhjuseks? Toodang on kasvanud, arendatakse välja uusi mudeleid nii kiiresti, et väikestel ettevõtetel ei ole mõtet konkureerida ja nad ühinevad. Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale. Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaevandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. 4. Millised tegurid mõjutavad kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust? · Kõrgtehnoloogilises tootmises on kõige olulisem uurimis- ja arendustöö, see tähendab suurt sõltuvust inimressursist, seega paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. · Hea transpordigeograafiline asend · Kauni loodusega suurlinnade lähedus
Tehnika arenguks on vajalik tooraine, et tehnilisi seadmeid valmistada, ning kütust, et neid tööle panna. Tooraineteks on tihti metallid ja teised maavarad, mille kaevandamisel kahjustatakse keskkonda, saastatakse seda kütusega, mis lekib kaevanduseks vajalikest masinatest, ning aherainega, mida pole tööstustel vaja. Tooraine kaevandamise käigus rikutakse ümbritsevat keskkonda nii maapinnal kui ka selle all. Reostatakse puhast põhjavett ning halvimal juhul lõigatakse veesooned läbi, mille tagajärjel jäävad inimestel tühjaks kaevud või ei saa enam vett lähedal asuvad veekogud. Suuresti saastab keskkonda ka kütuste võtmine maapõuest. Nafta, tänapäeva üks nõutumaid kütuseid, on ohtlik nii loodusele kui ka inimestele endale. Sattudes loodusesse, mis võib juhtuda tankurite purunemisel või kaevandusel tehtud vea tõttu, on nafta ohuks loomadele ja
suurenemise tõttu. Kõik see on tingitud õhku paisatud mürgistest kemikaalidest ja erinevate põlemisprotsesside tulemusena. Vähemalt kõik põhjariigid vajavad muu maailmaga pidevat kontakti, globaliseerumine nõuab ka üha rohkem transporti, sest pidev kaubavahetus ongi selle maailma loomulik osa. Kombeks on saanud suurettevõtetel oma tootmiseks vajaminevad tehased ehitada vaesematesse riikidesse, kus on odav tööjõud ning maksud. Sellest saab see arengumaa küll kasumit, kuid reostatakse hirmsasti ka loodust. Kahjustatakse inimeste tervist ning see põhjustab lühema eluea ja negatiivse iibe. Transpordi rikke tagajärjel tekkinud naftareostus on üsna tavapärane juhtum. Sõna otseses mõttes ujuvad siis linnud naftas ning auto bensiinipaaki ei ole midagi panna. Selle arvelt tõstetakse olemasoleva kütuse hinda. Arvatakse, et maailma naftavarud on järgneva saja aasta jooksul lõppemas ning on vaja rakendada uus alternatiivenergiaallikas. Merre voolanud saasteained
MAAILMA METSAD JA NENDE TÄHTSUS Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Seega on inimesed juba väga ammusest ajast teadlikud, mis on mets ja milline see välja näeb. ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgit leotakse metsaks puittaimedega kooslus, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ja puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Tänasel päeval on 4033 miljonit hektarit ehk 31% kogu maailma maismaast kaetud metsaga, millest 93% on looduslikud ning 7% istutatud. Metsadel on planeedil Maa väga oluline roll. Metsadesse on koondunud 8090% maismaa orgaanilisest ainest. Need on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Sealt saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aur...
materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Prügi metsa all Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke
3. Mõjutavad rahvusvahelist kaubandust. 13. Tooge üks poolt ja üks vastu argument järgmisele väitele: ”Arengumaad võidavad kui RVE nende riigis tegevust alustab.” +: luuakse uusi töökohti, mis parandab sihtriigi tööhõivet; rakendab uut tehnoloogiat; töötajate palgad on kõrgemad võrreldes kohalike ettevõtete töötajate palkadega. -: töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu; konkurents kohalike ettevõtetele; reostatakse keskkonda kuna sihtriigi keskkonnanõuded on liiga leebed. 14. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad liiderfirmad/allhankefirmad? Uurimis- ja arendustegevus, detailide valmistamine, monteerimine, müük ja hooldus. 15. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust) Odav tööjõud, uued töökohad, odav tootmine. 16. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis?
looduskaitseala, kus elab nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike nagu rohe-kärnkonn, lindudest must toonekurg, merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, konnakotkas, kohatud on ka tukast, siniraagi, rabapüüd. Muidu on Tartumaa fauna sarnane kogu Eestiga. (viide 11) Merikotkas 16. Inimtegevuse mõju loodusele Tartumaal, nagu ka muudes maakondades, inimesed mõjutavad palju loodust. Võetakse puid maha, reostatakse maapinda prügi ja muude kemikaalidega, rajatakse uusi ehitisi ja teid jms. Muidugi see mõjub loodusele halvasti, aga õnneks töödetakse välja ka plaane ja arengukavasid, kuidas loodust säästa- istutatakse puid, kontrollitakse prügilaid, säästetakse energiat jpm. 10 17. Kaitsealad Tartumaal on väga palju kaitsealasid, need hõlmavad ühe kümnendiku kogu maakonna pindalast, aga rahvusparke seal ei leidu
majapidamistest, tööstusest kui põllumajandusest. Veevool kannab endaga kahjulikke aineid läbi tervete mandrite, reostades sealjuures loomade elukeskkonda, lõppkokkuvõttes aga ka merd. Reostuse põhjused Jõevee kvaliteet on alates 70-ndatest aastatest drastiliselt halvenenud. Inglismaal 80-ndatel aastatel läbiviidud uuringud näitasid, et üle 2000 km ulatuses jõgesid oli "surnud". Iga päev reostatakse mageveekogusid uute, keerukamate ja tugevamate mürkidega. Meie järvede ja jõgede olukorda halvendab ka see, et nad on suhteliselt madalad ning külmuvad talviti. Seetõttu on nende isepuhastumisvõime väike ja hapnik lõpeb talvel kergesti. Ka mürkide aurustumine on aeglasem. TÖÖSTUS: Euroopa jõgedesse lastakse igal aastal miljoneid tonne hõbedat, vaske, elavhõbedat, tsinki ja arseeni sisaldavaid ühendeid. Jõgedesse jõuavad ka vihmavees sisalduvad kahjulikud ained
püsivad kristallained, mida saadakse lihtainete reageerimisel. Kaadmiumfosfiid on perspektiivne laser- ja pooljuhtmaterjal, kaadmiumarseniid on materjaliks magnettakistustele ning infrapunadetektoritele. Kaadmiumantimoniidi kasutatakse termoelektriliste andurite ja fotoelementide materjalina. Lisaks nimetatule moodustab kaadmium nende kolme 15. rühma elemendiga ka teisi ühendeid (Karik ja Truus 2003). 3. TOODANG JA KASUTAMINE Tegevused, mille kaudu kaadmiumi toodetakse ja loodust reostatakse on metallimaakide, näiteks tsingi, tina ja vase kaevandamine, sulatamine ja rafineerimine. Kaadmium paisatakse õhku fossiilsete kütuste ja jäätmete põletamisel, ka terase tootmisel. Tööstuslike alade ja jäätmepaikade läheduses võib vesi ja pinnas olla kõrgema Cd sisaldusega. Igal aastal satub inimtegevuse tulemusena keskkonda hinnanguliselt 4000-13000 tonni kaadmiumit. Kaadmiumi iseloomustab hea kattevõime ja plastilisus, seetõttu kasutatakse seda peamiselt
Tekib kahekordne söömine. Suve teisel poolel on see 5-6 päeva. Mitmepäevalisel 3, 4, 5 aastal. Anda 25-30 t/ha. See norm on pikaajaliste karjamaade puhul. karjatamisel langeb piimatoodang. Esimesel päeval söövad 70-80 kg, teisel päeval 40-50kg rohtu ning Põlde lubjatakse kui pii on alla 6. kolmandal päeval veelgi vähem. Väljaheidetega reostatakse rohija haiged loomad võivad nakatada teisi. Niidetavate rohumaade väetamine: Karjatamisringide arv Lämmastik: Rohusööt Kolmeniiteline kasut. Normaalne on aastas 4-5(6) korda. Kõige sagedamini saab karjatada valge ristiku rohket kamarat (või valge
maapinna-lähedast vabapindset põhjavett. Nimetatud veekiht on inimtegevuse surve all ja paraku on seda kaitsta raske või võimatu. Kambrium-Vendi veekihid on pea kogu linnaosa alal väga hästi kaitstud ala. Erandiks on Harku ja Lilleküla ürgorgude merepoolsed osade, kus eksisteerib hüdrauliline seos 9 Kvaternaari ja Kambrium-Vendi veekihtide vahel. Teisisõnu, kui Kvaternaari veekihti reostatakse, siis see reostus võib sattuda ka Kambrium-Vendi veekihtidesse. 3.4 Hüdrogeoloogia Harku järv on võrdlemisi suure valgalaga (üle 50 ruutkilomeetri) ja nõrga läbivooluga. Edelast voolab sisse Harku rabast algav Harku oja, kagust Järveotsa soon ehk Iisaku oja, lisaks voolavad veel sisse Harku karjääri veeäratuse kraav, Soone oja (kanaliseertud, väljavoolutoru allpool veepinda) ja mitmed väiksemad ojad (kraavid. Välja voolab loodesopist Kivioja ehk Fiśmeistri oja ehk Tiskre oja
ja investeeringute liikumispiirangute kaotamisele. 8. millised plussid ja miinused on seotud rahvusvahelistumisega? Rahvusvahelistumise miinused: · protsess mis võtab palju aega ja kulukas · sekkutakse sihtriigi poliitikasse · ettevõtte kasum viiakse sihtriigist välja, kohalike heaoluks ei panustata · töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu · reostatakse keskkonda, kuna sihtriigi keskkonnanõuded on liiga leebed või olematud ○ See pole lihtne protsess: Igale turule korralikuks keskendumiseks on vaja palju teadmisi ja teavet, millel on juriidiliste, kultuuriliste ja tarbijaeelistuste osas väga omapärased omadused. ○ Iga riigi erinevused: Igal riigil on erinev majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline olukord, mis võib ettevõtte edu ohtu seada. Plussid:
24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? Oluline veereostuse põhjustaja on tööstusvete jõudmine veekokku. Veereostust põhjustavad ka heitveed, mis loodusesse tagasi lastakse. Ka tööstusest mõnda veekokku juhitud termilise veega ehk soojussaastega reostatakse vett. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni, mis tähendab tavaliselt veekogude(harvem ka maa) rikastumist toitainetega, peamiselt fosfori– ja lämmastikuühenditega. Probleeme tekitab ka muda äravool maha raiutud metsade alalt, ehitusplatsidelt ning põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse. Ka radioaktiivsete ainete jõudmine veekogusse toob suurt kahju. Samuti on õlireostusel keskkonnale ja ökosüsteemile väga suur mõju.
sulg ja tagada õige söötmine. Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus, mis on ette nähtud 30–120 päeva vanuste põrsaste kasvatamiseks, s.o. põrsastele kehamassiga 6–45 kg. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20ni, suurema arvu puhul alaneb nende kasvuhoog. Olenevalt sigade arvust sulus ja sigade kehamassist leitakse õige sulupinna, sulusügavuse ja künafrondi suhe. Liigne sulupind reostatakse, suureneb tööde maht sõnniku koristamisel ja sigala tootmispinda kasutatakse ebaratsionaalselt. Normist väiksema sulupinna korral ei ole tagatud mugavaid lamamis ja söömisvõimalusi ning põrsad häirivad pidevalt üksteist. Sulu suuruse valikul on soovitatav lähtuda tabelis 17 toodud andmetest. Tabel 17. Sulupinna suurus ühe võõrdepõrsa kohta, m2 Näitaja Kehamass kg 20 30 40 50 Sulu kogupind 0,30 0,35 0,41 0,46 sh
Kõver A iseloomustab heitekoguse olenevust puhastusastmest ning kõver B puhastusprotsessist tingitud keskkonna sekundaarset reostust. Puhastusprotsessides tuleb veest, gaasist või tahkest ainest eraldada keskkonnale kahjulikud komponendid enne nende sattumist (juhtimist) keskkonda. Selleks tuleb reeglina kasutada lisaenergiat, kemikaale ja muid seejuures vajalikke materjale. Lisaenergia ja kemikaalide tootmisel aga reostatakse looduskeskkonda kuskil mujal. Keskkonnatehnika ala, mis käsitleb jääkreostuse likvideerimist või vähendamist, mida ei ole võimalik vältida tehnoloogilises protsessis ning seega kaitsta paremini looduslikku keskkonda reostuse likvideerimine ja vähendamine toetub looduslikele protsessidele Keskkonnatehnika ülesanded vähendada võimalikult palju (arvestades majanduslikke võimalusi) loodusesse juhitavat koormust
on ligikaudu 430 . Ligi pool maapõuest väljatud põlevkivist on kaevandatud allmaakaevandustest, teine pool karjääridest (Luud, Ani 2005: 162). Peale massilise põlevkivi kaevandamise ja elektrijaamades põletamise algust (Mõtlep 2012) on Kirde-Eesti keskkonna olukorda harjutud pidama väga kehvaks. Ida-Virumaaga seostub paljudel ettekujutus kui korratu ja rikutud maastikuga regioonist, kus reostatakse loodust. Ida-Virumaa oli ainus koht Eestimaal, mis 1980ndatel tunnistati ökoloogilise 9 katastroofi lävel seisvaks regiooniks. Tollal oli see õigustatud, sest maapõuevarad, energeetiline baas ja teised tegurid tegid selle maalapi ahvatlevaks tööstusplatsdarmiks, kus siinse unikaalse looduse hoid oli teisejärguline. Põlevkivi toodeti siis ligi 31 miljonit tonni aastas, praegusest üle kahe korra rohkem
SKP puudused: ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev, lahenduseks oleks SKP ühe elaniku kohta. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP, sest hinnad muutuvad; lahenduseks deflaator. SKP ei arvesta vaba aja väärtust (tootmismahu kasvades vaba aja hulk väheneb, seega ka mittemajanduslik üldine heaolu langeb kui SKP suureneb). SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millised proportsioonis toodetakse. SKP ei näita kui palju loodust reostatakse toodanguprotsessi käigus. SKP erinevusi tingivad ka klimaatilised tingimused. Valuutade ostujõudude erinevused. Ametlikul statistikal põhinev SKP ei kajasta varimajanduse osa, seetõttu on SKP alahinnatud, SKP kasvutempo ei peegelda tegelikkust, SKP struktuur ei peegelda tegelikkust ei tootmise ega lõpptarbimise seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa. 16
teisele 2. kohene ehk järsk võõrutamine tuleb emisel paar päeva ennem jätta ratsioonist välja sellised söödad, mis mõjuvad hästi piimatootmisele. 12.Võõrdepõrsaste pidamine. Võõrutusjärgselt aeglustub mõneks ajaks põrsaste kasv ja nad on vastuvõtlikumad haigustele. Võõrdepõrsaid hoitakse rühmasulus (30-120 päeva vanused), kus optimaalne põrsaste arv on kuni 20. Kui on liigset sulupinda, siis see reostatakse ja kui on vähe sulupinda, siis põrsad häirivad pidevalt üksteist. Vastavalt kehamassile on võõrdepõrsastel vaja sulu kogupinda 0,3...0,5 m2 ühe põrsa kohta. Künast söötmisel peavad kõik sead mahtuma samaaegselt küna äärde sööma. Ühele põrsale tuleb tagada 0,2 m söödafronti. Kui söödetakse söödaautomaadiga (groba 20), siis seal peab arvestama, et kui on 20 põrsast, siis 2 automaati, 15 põrsast saab ka 1 automaadiga hakkama. 13
annaabi.ee 
