Euroopa ja loodusgeograafia
Transpordiga
seotud reostus võib tekkida õnnetustest teedel, reostab ka talvine teede soolatamine. Põhjavett
võivad reostada ka erinevatest allikatest pärit õlid, näiteks Kirde-Eesti põlevkiviõlitööstuste ja
jäätmemägede ümbruses. Kütteõlidega on reostunud endiste sõjaväelennuväljade ja
kütuseterminalide ümbrus, näiteks Tapal, Ämaris. Pinnasesse võib sattuda ka mitmeid
mürkkemikaale. Oma osa annavad pinnase ja sedakaudu põhjavee reostamisse prügilad ja
mitmesugune muu olmereostus.
Reostunud pinnalähedaste põhjaveekihtide asemel võetakse kasutusele sügavamad kihid, nende
iidne vesi pole inimestele aga alati tervislik.
Oluline on piirata ja vähendada igasuguseid võimalikke reostusallikaid. Reostuse ennetamisel
tehtud kulutused on väiksemad kui hilisemad kulutused põhjavee puhastamiseks.
Põhjavee puhtuse säilitamiseks peavad maapinnalähedased veehaarded olema puhverdatud
sanitaarkaitsealaga.
annaabi.ee 
