toimimisse. Oma esimese miljardini jõudis rahvastik alles 19.sajandi algul ning tänaseks on maailma rahvastikuarv küündinud juba üle 7 miljardi. Kriitilisemad keskkonnakaitsjad on rahvast võrrelnud vähkkasvajaga. Lahendus: Kui tahame Maad olevat elu säilitada, peaksime õppima uut moodi elama ning muutusi tuleks läbi viia juba täna. Tuleks panna ka suuremaid määre laste sünnile, liigsele tarbimisele ja reostamisele. Õnneks tänapäeval see Eestit ei puuduta aga muu maailm, eriti Aasia manner peaks sellele tõsisemalt mõtlema. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik
olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke, kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia, Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui meie. Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse. Looduses ei lagune plastmass, kilekotid ning Lisaks planeedi reostamisele on ka inimestel liigsest tarbimisest šoppamis hullused. Kuna raha raisatakse poodides riiete, tehnika, reisimiste, aksessuaaride peale ära, siis inimesed muutuvad vaeseks, hakatakse laenusid võtma ning kui neid ei jõuta tagasi maksta lähevad inimesed pankrotti. Kui see juhtub, jääb inimene ilma oma asjadest: tehnika, auto, maja või korter ja nii edasi. Liigne tarbimine on nii meile, kui ka meie planeedile kahjulikud. Arvan, et peaksime mõtlema, kui palju me tarbime
Seetõttu lähtun arusaamast, et keskkonna hävitamise asemel peaksime me oluliselt rohkem pöörama tähelepanu keskkonna kaitsmisele. Planeet Maa, mida me kõik peame enda koduplaneediks, ei ole aga sugugi nii vagur talleke nagu pealtnäha paistab. Tunduks nagu planeet vastaks meie tegevusele sõnadega: "Nii nagu teie mulle, nii mina teile". Jah, võib tõdeda, et paraku nii see ongi. Kogu meie mürkgaaside paiskamisele õhku, vihmametsade maharaiumisele, veekogude reostamisele jne vastab loodus meile samaga. Vastukaaluks meie tegevusele tegutsevad mitmesugused loodusjõud. Olgu selleks orkaanid, tsunamid, vulkaanipursked, globaalne soojenemine vms. Sellest võime järeldada et loodus on otsustanud meile vastu hakata ning seda üha sagedamini. "Inimese iseloom on tema saatus." nagu on öelnud antiikaja filosoof Herakleitos. Nii see ka tõesti on. Olles niivõrd hoolimatu ja ükskkõikne keskkonna suhtes oleme ise sattunud täbarasse olukorda,
annaabi.ee 
