n - lõppsuhtelinenurk Ri - hetkesuhtelinetakistus Rn lõppsuhtelinetakistus A lineaarne (toitebloki väljundpinge sujuvaks reguleerimiseks) A' korrigeeritud lineaarne (toitebloki väljundpinge paremaks/pikkemaks, sujuvaks reguleerimiseks) loraritmiline [automaatika skeemid, mis vajavad logaritmilist reguleerimist (soojus seadmed)] eksponensiaalne (sujuv helitugevuse reguleerimine) Stereobalansi reguleerimine. REGULEERTAKISTI REGULEERIMIS VIISID Reostaadina ühendus kahes punktis. (Kui muuttakisti keerata vasakule, siis takistus väheneb, aga paremale suureneb) Reostaadina ühendus kolmes punktis (Keerates paremale takistus väheneb, vasakule suureneb) Potensiomeetrina ühenudus kolmes punktis (Kui liikuda alla, siis takistus suureneb, üles takistus väheneb) Varistor
5c avatud kontaktid staatilisel karakteristikul on 0, suletud 1. Kahepositsiooniline andur siirdub ühest seisundist teise sisendsignaali väärtusel a. Takistusandurid. Takistusandur on mõõtemuundur, mis muundab nihke või pöördenurga muutuse elektritakistuse muutuseks. Takistusandur koosneb püsitakistist ja sellel libisevast kontaktist (liugurist), mille asendi muutumisel muutub tema ja püsitakisti otspunktide vaheline takistus. Elektriahelasse võib olla takistusandur olla lülitatud reostaadina või potentsiomeetrina. Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas, mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on
annaabi.ee 
