Anu Alajärv Praktiline töö Tööülesanne: Reostaadi traadi aine määramine. Mõõtetulemused: ; Skeem: Arvutused: 1) Arvutan traadi pikkuse. 2) Arvutan traadi läbilõike. 3) Arvutan traadi ristlõike pindala. 4) Arvutan reostaadi takistuse R. 5) Arvutan traadi eritakistuse. ; Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. See eritakistus on sama konstantaani eritakistusega, mis on, seetõttu arvan, et tegu on konstantaanist traadiga.
Reostaadi traadi aine määramine: Skeem: Arvutused: 1)Leian traadi pikkuse. 650,62 cm=6,51 m 2) Leian traadi läbilõike. 0,64 mm 3) Traadi ristlõike pindala arvutamine. 4) Reostaadi takistuse R leidmine. 5) Arvutan traadi eritakistuse. Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. Selline eritakistus on samane konstantaani eritakistusega, sellepärast traat on konstantaanist.
Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reageerimine Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooruringis kasutatavate juhtmete takistusest. Vooluringi takistust ja voolutugevust saab sujuvalt muuta reostaadiga. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? Voolutugevust saab vooluringis reguleerida kahel viisil: võib mutta pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks ja millel selle töö põhineb
füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 28.03.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2 minimaalsed. 5
vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. Tutvume allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. 4 b. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne voolualiika elektromotoorjõuga. =8,95 V c. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevuse ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasises katusekäigus aga jätame reostaadi r väärtuse muutumatuks d. Vähendame reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10mA kaupa kuni 10mA'ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kanname tabelisse vastavatesse veergudesse. Täidame tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures:
2. Vooluringi takistust muutes, kasutades takisteid, reostaate. Millist juhti nimetatakse takistiks? · Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks, milleks kasutatakse? · Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, küll saab seda teha reostaadiga! · Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav! Millel põhineb reostaadi töö? · Joonis 22.4 lk 86. Reostaadis on üks kuradi pikk juhe, mis on kokku keritud. SINUL on võimalik üht nuppu keerates muuta juhtme pikkust, mis on ühenduses vooluringiga. Keerates nuppu (vms) ühele poole liigub liugur (mille otsas on klemm) kaugemale. Mida kaugemal ta on, seda pikem osa juhtmest on ühendatud vooluringi. Ja kuna juhtme takistus on võrdeline selle pikkusega, siis mida pikem juhtme osa on
vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Takisteid kasutatakse elektroonikaseadmetes (arvuti, raadio jm) ka seadmetes millel on elektrimootor. Takisti tingmärk - Reostaat- juht mille takistuse väärtus on muudetav. Kasutatakse vooluringi takistuse ja voolutugevuse muutmisel. (hääle tugevus)elektriseadmete reguleerimiseks. Reostaat koosneb pikast traadist mida saab vooluringiga ühendada. Ühendatakse klemmi või klemmide abil. Reostaati iseloomustatakse reostaadi suurima takistuse ja suurima lubatud voolutugevuse abil. Reostaadi tingmärk - Takisti- pideva takistusega juht. Sarnasus- füüsikalised suurused, kasutatakse elektroonika seadmetes, vooluringi takisti muutmiseks. Reostaat- reguleeritava takistusega juht.
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest). Voolu tugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende
vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. 4. Töökäik. 1. Protokollime mõõteriistad 2. Tutvume allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. 3. Lüliti K avatud olekus registreerime voltmeetri näidu, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. Ɛ= 9,42 V 4. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele. 5. Vähendame reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA-ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kanname tabelisse. Täidame tabeli kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures: Tabel: N1 ε-U Jrk.nr. I (mA) U (V) (mW) η (%) (V) r (Ω) R (Ω) R/r (Ω)
Signalisaatorina kasut potentsiomeetrit R 1, mis on lülitatud muutumatu pingega vooluallika klemmidele.Reguleeritava parameetri mõõtmiseks kasutatakse potentsiomeetrit R2, mis on ühendatud reuleeritava generaatori harjadega. Võrdlevaks elemendiks ja juhtimissignaalide anduriks on takistus R, mis on lülitatud signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri liugurite vahele. Pingelangu sellel takistusel kasutatakse t'iendava mootori töö juhtimiseks. Seades generaatori ergutusringi regulaatori reostaadi vastava seadme abil nõutavale reziimile, lülitatakse süsteem tööle. Koormuse suurenemisest tingitud generaatori pinge langemisel tekib võrdleva elemendi ahelas pinge deltaU, mis on võrdne signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri pinge vahega. Samaaegselt tekib pinge ka täiendava mootori harjadel. Nimetatud mootori rootor hakkab pöörlema ja nihutab reguleeriva reostaadi liugurit. Vool generaatori klemmidel. Kui generaatori pinge saavutab nõutava suuruse, kaob
Reostaati R välises vooluahelas on ette nähtud voolutugevuse sujuvaks muutmiseks. 4. Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. Joonis 1. Vooluallika kasuteguri määramiseks kasutatava katseseadme skeem. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. 3. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele (100mA). Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 4. Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse. Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Tabel 1. N1
Eritakistus on võrdne 1 m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga keha takistusega. 11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. 15. Panna kirja seosed mis kehtivad juhtide jadaühenduse kohta. 1
9 Töö käik 1. Protokollige mõõteriistad. 2.Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast vooluallikat. 3.Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooliallika elektromootorjõuga. =3,29V 4.Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele. Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 5.Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA ni, registreerides volt- ja ampermeetrinäidud. Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse. Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures: Tabel 4
Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi arutluses neid mitte
U I R Rl a a kE kE Rl , kus - lisatakistus ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise meetod on ebaökonoomne, sest peavooluahelasse ühendatud reostaadis tekib suur energiakadu. Sel meetodil on võimalus kiirust reguleerida ainult allapoole põhikiirust. 2. Reguleerimine magnetvoo sümmeetrilise muutumisega. Magnetvoog sõltub ergutusvoolust, mida on kerge muuta ergutusahelasse ühendatud reostaadi abil, leiab see haruvoolumootori kiiruse reguleerimise meetod laialdast kasutamist. Kiiruse reguleerimine ergutusreostaadi abil on mõeldav üksnes ülespoole põhikiirust. 3. Reguleerimine magnetvoo ositi muutmisega. Selle reguleerimisviisi puhul ei muudeta korraga kõikide vaid ainult osa pooluste magnetvoogu. Et selleks on tarvis pooluste ergutusmähised erinevalt tavalisest jadalülitusest ühendada mitmeks (tavaliselt kaheks) eraldi toidetavaks rühmaks, siis tuntakse seda
klemm tähisega +, juhtmega, mis lähtub vooluallika positiivselt pooluselt. Kui vooluringis on vahelduvpool, pole vahet, kumb voltmeetri klemm kumma juhtmega ühendatakse. Voolutugevust vooluringis saab mõõta ampermeetriga, mis tuleb ühendada jadamisi vooluringi osaga, milles tahetakse voolutugevust mõõta. Kui vooluringis on alalisvool, tuleb see ühendada sama moodi nagu voltmeeter ja kui vahelduvvool, siis pole jälle vahet. Vooluringi võib jadamisi lisada ka reostaadi, millega saab vooluringi takistust ja voolutugevust sujuvalt muuta. Reostaat võib olla suure eritakistusega pikk traat, millel on kaks klemmi. Üks on paigal ja seda liigutada ei saa. Teist saab liigutada. Liigutades teist klemmi esimesel lähemale on väiksem takistus ja suurem voolutugevus. Liigutades seda esimesest klemmist kaugemale on suurem takistus ja väiksem voolutugevus.
sellel vooluallikal,mille sisetakistus on väiksem. 4.Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. ε = 9,45 (V) 3. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele (100mA). Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 4. Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA –ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse. Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Seejuures:
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3. TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus: 𝑁1 = 𝐼 ∗ 𝑈
kE kE ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise meetod on ebaökonoomne, sest peavooluahelasse ühendatud reostaadis tekib suur energiakadu. Sel meetodil on võimalus kiirust reguleerida ainult allapoole põhikiirust. 2. Reguleerimine magnetvoo sümmeetrilise muutumisega.Et magnetvoog sõltub ergutusvoolust, mida on kerge muuta ergutusahelasse ühendatud reostaadi abil, leiab see haruvoolumootori kiiruse reguleerimise meetod laialdast kasutamist. Kiiruse reguleerimine ergutusreostaadi abil on mõeldav üksnes ülespoole põhikiirust. 3. Reguleerimine magnetvoo ositi muutmisega. Selle reguleerimisviisipuhul ei muudeta korraga kõikide vaid ainult osa pooluste magnetvoogu. Et selleks on tarvis pooluste ergutusmähised erinevalt tavalisest jadalülitusest ühendada mitmeks (tavaliselt
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, võimsuse ja kasuteguri määramine ampermeetri, kahe kuivelemendi, kahe sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja (või kolme) reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtes. Skeem 1. Teoreetilised alused Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj, ε ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus
Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0. Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selle saavutamiseks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega U G = (0,3...10) V. Lüliti S sulgemisel tekib tüürahelas tüürvool I G, mida on võimalik muuta reostaadi R G abil. Tüürvoolu muutmisega on sisselülituspinget (avanemispinget) võimalik muuta suurtes piirides. Kui türistor on vastupingestatud, s.t. UAK < 0, läbib türistori ainult väga väike vastuvool, kuna välimised siirded on vastupingestatud. Kui vastupinge on suurem kui türistori läbilöögipinge URSM, siis vastuvool kasvab järsult. Vastupinge ei tohi läbilöögipinget kunagi ületada. Türistori pinge-voolu tunnusjoon on kujutatud joonisel 3.11.
magnetohüdrodünaamilise ajami tunnuseid. Joonis 1. Katseseade 1831. a. avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse – kui üksteise sisse asetada kaks pooli, millest esimene on ühendatud ainult ampermeetriga, siis saab selles esimeses poolis tekitada elektrivoolu, kui teises poolis on muutuva tugevusega elektrivool. Muutuvat voolu võib tekitada teise pooli vooluallikaga ühendamise ja lahtiühendamise abil või ka elektriahelasse ühendatud reostaadi takistuse muutmise abil. Paneme tähele, et kaks pooli pole üksteisega elektriliselt ühendatud, seega peab seda efekti ühelt poolilt teisele üle kanda mingi väli. Lisaks saab sama efekti tekitada veel liigutades poole üksteise suhtes, kui teises poolis on ühtlane elektrivool ning ka ainult ühe pooli abil, kui esimesse pooli sisse panna või sealt välja võtta püsimagnet. Kui püsimagnet on pooli sees paigal, siis elektrivoolu poolis ei teki
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 OT: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt kuivelemendi, kahe (või kolme) voolutugevusest ning sise- ja reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Joonis 1. Voltmeetri stendi skeem TEOORIA Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi arutluses neid mitte
sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 3 TO: Vooluallika kasutegur Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku Stend voltmeetri, ampermeetri, võimsuse ja kasuteguri kahe kuivelemendi, kahe (või määramine sõltuvalt kolme) reostaadi ja lülitiga voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Vooluallika kasuteguri ja kasuliku võimsuse määramine Jrk nr I, mA U, V N1, mW % -U, V r, R, R/r = ........ V 4. Arvutused Kasuliku võimsuse N1 arvutamine: I, U, N1 = I*U, mA V mW 90 0,3 90*0,3 = 27 84 0,5 84*0,5 = 42 78*0,7 = 78 0,7
Tarbija võimsus väheneb võimsuskao võrra 26. 4.3.5. Missuguse seaduspärasuse järgi sõltub pinge- ja võimsuskadu juhtmetes 27. voolutugevusest? P = IU = I² R 28. 4.3.6. Miks on pinged Ut1 ja Ut2 erinevad? Sest Ut2 juures tekib pingelang lisaks ka teise liiniosa tõttu. 29. 4.3.7. Missugusel tingimusel on pinged Ut1 ja Ut2 võrdsed? Kui teise liiniosa takistus oleks väga väike. 30. Takistused vahelduvvooluringis ning nende tähised ja ühikud? 1) reostaadi vm Aktiiv (r); 2) Induktiiv (x L); 3) Reaalse pooli näivtakistus (zL), mähistraadi aktiiv(rL); 4) Mahtuvustakistus (xc); 5) vooluringi Näivtakistus (z); 6) vooluringi aktiiv (rvr) 31. Võimsused ja nende ühikud vahelduvvooluringis? Pt on tarbija võimsus W; P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised?
4. Käivitustakistite graafilise leidmise diagramm Lõik HG vastab ankrumähise takistusele. Selle põhjal leiame takistuse mastaabi Ra 1,78 mR = , mR = 0,1 /mm HG 18 R1 = m R AC , R1 = 0,1 38 = 3,8 , R2 = m R CE , R2 = 0,1 22 = 2,2 , R3 = m R EG , R3 = 0,1 13 = 1,3 . Kogu reostaadi takistus Rk = 3,8 + 2,2 + 1,3 = 7,3 6.2. Jadaergutusmootori tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.5 Arvutada jadaergutusmootorile loomulik kiirus- ja mehaaniline tunnusjoon univer- saaltunnusjoonte järgi. Arvutada lisatakistid ankruahelasse pöörlemissageduse vähen- damiseks, et saada nimimomendi juures pöörlemissagedused n1 = 10 s-1 ja n2 = 5 s-1. Ehitada reostaattunnusjooned nende takistite jaoks. Mootori andmed Pn = 4,5 kW, In = 28 A, Un = 220 V,
Kui ergutusmähise magneetimisergutusel on rem-ga sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5.7), mis kujutab endast tühijooksul G klemmipinge sõltuvust
EV-st läheb võimendatud signaal edasi elektromasinvõimendi (EMV) ühele ergutusmähistele. Selle tulemusel antakse tekitatakse generaatoris (G) lisa magnetvoog, mis on siis kas positiivse väärtusega või negatiivse väärtusega generaatori jaoks. See mõjutab generaatori väljundpinget, mis on toitepingeks mootorile. 8 Selleks et mootor peatada, peame viima reostaadi Rs asendisse 0. Kui vähendada reostaadi takistus, siis selle tulemusel hakkab pöörlema TG indutseerides pinge U ts tagasiside ahelas. Olukorras kus mootori koormus muutub ja tema pöörlemiskiirus on vaja hoida püsivana. Kui koormus suureneb siis väheneb ka U ts ja kondensaatoril C0 tekib pingelang, selle tulemusena antakse R0-lile negatiivne impulss. TG-le tulevad pinged liidetakse ja EV väljundpinge suureneb, mis toob kaasa EMV väljundpinge suurenemise. See
V: ja Juhi takistus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi otstele rakendatud pinge ja voolutugevuse suhtega. Juhi takistus on antud juhi elektrilisi omadusi iseloomustav jääv suurus. Takistusühik 1 oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhi vool tugevusega 1 amper. Eritakistuseks nimetatakse 1m pikkuse ja 1mm ristlõikepindalaga juhi takistust. Reostaat on riist voolutugevuse reguleerimiseks takistuse muutumisega. Reostaadi ehitus ja töö põhinevad juhi takistuste sõltuvusel juhi pikkusest. Juhi takistuse arvutamine: kui R- juhi takistus (ühik ), U- pinge juhi otstel (ühik V), I- voolutugevus juhis (ühik A), siis Juhi takistust saab määrata, kui mõõta juhi otstele rakendatud pinge ja juhti läbiv voolutugevus, kuid see ei tähenda, et juhi takistus sõltuks pingest või voolutugevusest juhist
30. Oommeeter. Takistuste mõõtmine. Meger. Isolatsioonitakistuse mõõtmine Oommeetril on sissemonteeritav või külgeühendatav toitapatarei, millega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat, magnetoelektriline mõõteriist ja klemmid, mille külge on ühendatud mõõdetav takisti, millega on rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse oommeetri klemmidega, vajutatakse nuplülitile noing pööratakse reostaadi nuppu seni, kuni osuti näitab 0-i. Lüliti vabastamisel näitab osuti skaala takisti väärtust. Megeriga kontrollitakse isolatsioonitakistust. Megeri kerra on paigaldatud käsitsi vändatav püsimagnetiga alalisvoolugeneraator nimipingega 500 või 1000 V, mis toidab logomeetrit. Mõõteulatust saab muutu ümberlülitiga. Isolatsioonitakistuse mõõtemiseks tuleb juhtmestik lülitada pingevabaks, sulgeda kõik lampide ja mootorite
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
3.3) isolatsioon on korras, kui lamp ei sütti. 4. Ergutusmähise keerdudevaheline lühis 4.1) põhjus: väljundpinge jääb madalaks; 4.2) tekib mähise ülekuumenemisel; 4.3) takistus väheneb ja vool kasvab ning seetõttu kasvab temperatuur; 4.4) eeltoodu rikub vibropingeregulaatori kontakte või kutsub esile väljundtransistori läbilöögi; 4.5) kontrollitakse oommeetriga või pinge ja voolu üheaegse mõõtmisega; 4.6) reostaadi või lambiga piiratakse voolu suurust; 4.7) mõõtmisel ei pea rootorit välja võtma; 4.8) mõõdetav takistus võrdub pinge ja voolu jagatisega; 4.9) takistuse väärtust kontrolli käsiraamatust (G250 = 3,7 oomi). 64. Süüteküünal ja tehnilised näitarvud Isolaator 30 kV 1000 ° C 80 bar (8 Mpa) Isepuhastumistemperatuur 500...900 ° C
ninrimomendist, saab sirjuvkäivitr-rst ecltrkalt rakendada. Erinevate käivitusviiside telrniļistest lahendustest atrnab ülevaate joonis 2.2' ļļęaktor- ja reostaatkäivituse puhul käivitatakse nrootor lüļiti K1 kontaktide sulgĻisega. Staatoriahelasse lülitatud reaktori või reostaadi tõttu on käivitusvool algul tnõttevõrra väikserlr kui otsekäivitusel. Ī.üĮiti K2 sulgenlisega jätkub mootori töö täispingel. 20 Tabel 2. I Käivitusviiside võrdlus
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
takistiga 5) üheaegselt mitut suurust. Nii võime saada mistahes tööpunkti mehaaniliste karakteristikute n=f(M) tasapinnal pöõrlemiskiiruse ja momendi reaalses muutumispiirkonnas, mis on määratud mootori mehaanilise tugevusega ning jahutus- ja kommutatsioonitingimustega. Rööpergutusmootori (ka sõltumatu ergutusega mootori) ja kompaundmootori pöörlemiskiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse on ratsionaalne vähendada magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud reostaadi, sest ergutusvool on suhteliselt väike (ca 3% mootori nimivoolust}. Pöörlemiskiirust võib aga vähendada ankruahelasse lülitatud lisatakistiga R, milles eralduv soojus on märkimisväärne. Nimetatud meetodite üheaegsel, rakendamisel on võimalik muuta ka vaid mehaanilise karakteristiku jäikust nii, et nimikiirus ei muutu. Jadaergutusmootoreid kasutatakse elektertranspordis, kus mootorvagunil on näiteks kaks mootorit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
