Nende omavahelised suhted olid pingelised, nende vahel puhkes pikk Pelopennesose sõda. Ateenast sai Sparta sõltlane ning algas Sparta ülemvõimu ajajärk. Esile kerkis lõpuks Teeba mis võitis pärsiat ja ka Ateena sai taas jalule. Ajajärgu lõpp tuli kodusõja tagajärjel kus Makedoonia vallutas Ateena ja Philippos lasi end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Struktuur Enamik olid talupojad. Tuldi toime kas iseseisvalt või võeti laenu ja võidi sattuda rentnikustaatusesse. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised kellel olid peamiselt väikesed töökojad kus hankisid nad elatist enda ja pereliikmete tööga, rikkama ühiskonna moodustasid aristokraadid, suured põllumaade omanikud ja orjapidaja. Riik ja ühiskond. Polis tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike.sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Asus kas orus või mägede vahel. Rahvakoosolek riigi kõrgeim võimu organ kus osalesid kõik kodanikud.
Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad ning jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Nad suutsid endale muretseda raskerelvastuse, moodustasid valdava osa linnriigi sõjaväest ja kuulusid kindlalt kodanike hulka. Peale nende oli paljudes polistes hulgaliselt ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes võtsid halbadel aastatel rikastelt laenu, suutmata seda tasuda, pidid nad mõnigi kord oma maatüki võla katteks loovutama ja langesid seeläbi rentnikustaatusesse. Ülemkiht sai talupoegade laostumise ja sõltuvusse sattumise läbi jõukust ja võimu juurde, teisalt aga võis see protsess viia sõjaväe vähenemiseni, mis tähendas riigi kaitsevõimu langust. Võimule tõusnud ainuvalitseja- türann, nagu ka kreeklased teda nimetasid- püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka teatud määral parandada vaeste elujärge ning seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas aga tähendas türannia
annaabi.ee 
