Mäeküla piimamees tegelased Mari ja Tõnu Prillup
Kremeri meelt lahutama läheks ja see tagaks perekonnale hilisema hea elu. Vilde Prillup
planeerib osavalt taktikat, kuidas Marit mõjutada. Ta on omakasupüüdlikum, kasutades Mari
mõjutamiseks kõiki võtteid.
Prillupi demagoogia päädib halamisega, et kui Mari Kremeri soovile vastu ei tule, siis
aetakse nad rendikohalt minema. Prillupi tegevus mõjub ähvardusena, sest Mari juuresolekul
kasutab ta võimalust otsida igal moel uut rentnikukohta.
Teoses tundub, et niisugune Prillupi-poolne käitumine ületab Mari taluvuspiiri ja ta otsustab
ise.
Teoses püüab Prillup otsida vabandusi oma tegudele ja süüdistada Marit ebasündsas
käitumises ning ebaõnnes. Tundub, et Prillup ei proovigi aru saada, mida ta valesti tegi ning
selle eest vastutust võtta. Kuna Mari käitumine oli 20. sajandi algusaastate kohta väga
vastuoluline tavaliste naiste käitumisele, siis oli Prillupil hea teda kõiges juhtunus
süüdistada.