Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused, kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine ja elamine olid segamini, kitsad ja ebasümmeetrilised linnad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Inimarenguindeks= SKT+kesk. eluea indeks+haridustasemeindeks . Rändevood 18.saj: 1. USAsse, Inglismaalt, sest otsiti vaba maad; 2.L.-Ameerikasse Portugalist ja Hispaaniast, sest otsiti vaba maad, 3.Ameerikasse Aafrikast, orjakaubandus. Kaasaegsed rändevood:
11. Linnastumine Linnastumise tase on kõrge, kuid linnastumise tempo on aeglane ehk linnad suurenenud ainult sisserändavate inimeste tõttu. Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse; eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid. 12. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Prügi kuhjumine; liiklusummikud; müra; maapinna reostus; põllumajandus- ja metsamaa vähenemine; õhusaaste; liigne vee ja energia tarbimine. 13. Rahvastikupoliitika SÜNDIMUSE MÕJUTAMISEKS RÄNNETE MÕJUTAMISEKS Abiellumisvanuse piir Piirangud/soodustused kodakondsuse
Põllumajandusajastu linnas avalikud asustused (kirik, kool), teenindus (turg). Iseloomulikud olid kitsad tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn kasvas kiiresti. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad. Tööajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast väljas asuvate eramute ehitusse. Infoajastu linn vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja nadalapalgalised teenindustöötajad. Üldiseks probleemiks on kujunemas tänavate ülekoormatus eratranspordiga ja liiklusest lähtuv saastekoormuse kasv. Linnade suurimad sotsiaalsed probleemid on kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus ning sllest tulenev inimeste üksildustunne. Keskkonnaprobleemid linnades: puhastusseadmed, transpordi korraldus, küttematerjalid,
KW ja aastatoodanguks on ligi 2,5 GWt. Ajalugu Vanimad märkmed pärinevad aastast 1555 (loodi sinna kalakasvatus ja viljaveski) 1928. aastal hakati seal tootma elektrit 1936. Aastal: moderniseeriti elektrijaama, laiendati kalakasvatuse hooneid ja ehitati uus veevõtukanal 1950. aastal juurdeehitis, suurendati võimsust kuni 250 KWni KeilaJoa mõis HEJ kõrval asuv mõis Renoveeritakse Üks KeilaJoa vaatamisväärsustest Andrei Dvorjaninov ja Aleksandr Giduljanov plaanivad rajada lossi allkorrusele muuseumi ning ülakorrusele majutusruumid Muudatused 1999. seisatati elektritootmine (hooned olid aegunud) Taastati veski hoone Paigaldati uued hüdroenergia tootmise seaded Kõik HEJ rajatised 2006. aastal avati uus rekontstrueeritud hüdroelektijaam, tõsteti võimsust 365 KWni Projekst läks Eesti Energiale maksma 15 miljonit krooni Linnamäe HEJ Linnamäe HEJ
infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, linnade tagamaadele rajatakse rikaste inimeste elamurajonid, eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd, vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse, elanikkond jaguneb kaheks (kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad) 10. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. heitgaasid/õhusaaste prügi teke tihe asustus veekogude reostus loodusvarade liigne tarbimine rahaprobleemid 11. Mõisted: demograafia- rahvastikuteadus, mis uurib rahvastikustruktuuri, suurust, rahvastiku sündimusi, rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist
Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 3. Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. Kesklinn äriala Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra. Puhta vee puudus, vee reostus.
üldhariduskoolidele 48,7 mln eurot, teadus- ja arendustegevuse valdkonna kulud 163,1 mln eurot ning täiskasvanute haridusele 5,3 mln eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Kvoodimüügi vahenditest rahastatakse enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimist (sh on mahult suuremad kulud planeeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoonete renoveerimiseks), RKASi kaudu ehitatakse ja renoveeritakse viit riigikooli, suurematest Viljandi Gümnaasium ja Nõo Reaalgümnaasiumi hooned (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012). Sotsiaalkulutuste kõrval moodustavad haridusele suunatavad vahendid riigieelarve kuludest teise suurema kuluartikli. Miks peaks riik haridust rahastama ? Sellele küsimusele võib vastata mitmetasandiliselt. Esmalt asub Eesti Vabariik õigusruumis, kus hariduse kättesaadavus erinevatest sotsiaalsetest
abielust. Hermann Friedrich Georg von Sivers ( 1815 1867 ) Oli 8-aastane, kui teda hakkas 1825.aastal õpetama toeloogiakandidaat Ferdinand Valter. Sündis üheksanda lapsena, temast vanam oli vend Peter Anton ( 1853.aasta Räpina mõisnik) ja noorem vend Jegor Julius. Praegusel ajal tehakse Raudna Põhikoolis remonti ning taastatakse vanad asjad . Raudna kooli spordihoone sai eelmise aasta sügisel valmis, aga kivimüüri veel renoveeritakse. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduseks oli raamat nimega ,, Heimtali Siversid'' . Raamatu autor on Imbi-Sirje Torm .
mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas? Sest seal on parim ärila. Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks: londonis? Eeslinnade arvelt; Mexico Citys? Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke. Kontoritöökoha eelised? Suhtlemine, visuaalne ülevaade, saab teha koostööd Kontoritöökoha puudused? Suhtlemine häiriv, kulud, ruumipuudus Kodutöökoha eelised? Võimalus planeerida oma vaba aega Puudused? Suhtlemisvajadus, aja planeerimisega raskusi Mobiilse töökoha eelised? Vaheldusrikas, Puudused? Väsitav, närvipinged jne
elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 7.Võrdle linnastumisega kaasnevad probleeme arenenud riikides ja arengumaades. Arenenud riik Arengumaa ● Paljudes tööstuslinnades ● jätkub tööstuse areng ja tehased suletakse, ettevõtted kasv tänu majanduse lõpetavad tegevuse üleilmastumisele
tunnuste järgi) lõikes. Infoajastu linnhajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine. Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu (deindustrialiseerumine). Nn. Valgekraede ja eriti info ja teadussektoris töötavate inimeste (ehk kuldkraede) osatähtsus tõuseb. Tekivad uued linnasisesed mustrid: vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ning madalapalgalised teenindustöötajad (koristajad, lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks.
tootmiseks kasutamiseks. Nende tööaastate jooksul oli karjääris välja kujunenud kogenud tööliste ning insener-tehniliste spetsialistide koosseis, kes on võimeline lahendama igasuguseid ülesandeid. Viimaste aastate jooksul enne sulgemist oli ära tehtud suur töö mäetehnika- buldooserid, puuragregaadid, ekskavaatorid uuendamisel. Tehakse karjäärivälja avamisel kasutava tehnika ulatuslikku kapitaalremonti, renoveeritakse rikastusvabrikut, mille käigus on ehitatud veel kaks selektiivselt väljatud põlevkivi purustamise liini. 3 1. Karjääri skeem 4 2. Karjääris kasutatavat tehnoloogiat Koristustööd Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, ehk kihtide kaupa: kihid E-F toodangusse vahekiht E - C puistangusse kihid C - B toodangusse
prügimajandus, õhusaaste, sudu, nakkuhaiguste levik, kuritegevus, puhta joogivee puudus. 23. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid: reostunud vesi, õhu saastatus, sudu, puuduv prügikogumise süsteem, jäätmete hulga suurenemine. 24. Muutused, mis iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusaja linnaga. Infoajastulinnas väheneb tööstustöökohtade osakaal, Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osatähtsus suureneb. Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Infoajastu linnadest kaob keskklass, kelleks on töölised. Elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalideks ja madala sissetulekuga teenindustöötajateks. Tootmisettevõtted, ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse, et juurdepääs autoga oleks lihtsam. Uued töökohad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö- ja elukohtade hajumist. Üha enam inimesitöötab kodus
inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 14 Infoajastu linn: · Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. · Paljud inimesed töötavad kodus kaugtöö. · Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. · Elanikkond jaguneb kaheks: kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad. 15 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Lõuna- Saksamaa linnade võrgustik Bodeni järve ääres 16 Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus linnas
Palju kapitali suunati tööstusajastu lõppedes linnast väljas olevate eramute ehitusse. Kuritegevuse eest põgeneti agulitest eeslinnadesse. Tööstuslinnast kujunes paremate elutingimustega funktsionaalne keskus, mis jagunes sektoriteks. Infoajastu linn: väheneb tööstustöökohtade osakaal, infosektori tähtsus tõuseb. Vanad agulid asustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass: elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalides ning madalapalgalisteks teenindustöötajateks. Ettevõtted kolivad ummikutega kesklinnades eeslinnadesse, uued töökohad tekivad high-tech teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. Palju infoühiskonna inimesi töötab kodus, tehes kaugtööd, seega osa töökohti paigutub ümber elamurajoonidesse ja vähendab oluliselt transpordi intensiivsust. Noored ja veel mitte nii rikkad elavad
Linnastumine urbaliseerumine * Linnastumise järgud -) agraarühiskond: elasid käsitöölised/kaupmehed; kauplemine, põllumajandus saaduste müük; kaitserajatised, linnakoda; 1-2% rahvastikust elas linnades; Vahemere ääres. -) industriaalühiskond: klassühiskond; eeslinnastumine; linnastud; miljonilinnad. -) postindustriaalühiskond: arenenud riikides uusi linnu juurde ei teki; vaimne töö, kodus töötamise võimalus; palju inimesi kolib linnast veidi eemale; renoveeritakse vanu linnaosi. * Arenenud riikide ja arengumaade linnastumise erinevus: Iseloomustav tegur arengumaad arenenudmaades 1. Linnas elab % Alla 50% Üle 50% (üle 70%) 2. Kasvutempo Kiiresti kasvab Aeglaselt kasvab 3. Põhjused (kasvutegurid) Inimesed maalt linna (töö, Linnast maale paremad elutingimused) 4
elluviimisel. Arengukavast peab saama käepärane tegevusplaan turismiga tegelevatele sihtgruppidele järgnevaks neljaks aastaks. Vaatamisväärsused Põhilised vaatamisväärsused Tartus on vanemast ajast säilinud arhitektuurimälestised. Jaani kirik, ülikooli peahoone, raekoda Toomemäe kiriku varemed ja teised. Ajalooline Tartu linnosa Supilinn on üks väheseid 19. sajandi säilinud ilmega kohti. Praegusel ajal seda ala renoveeritakse, rõhk on pandud ajaloolisuse säilitamisele. Palju sõdades hävinud hooneid taastati Nõukogude okupatsiooni ajal, üks nendest on Vanemuise teatri maja. Kesklinnas vahelduvad uued ehitised Nõukogude aegsete kõrgete kortermajadega. Tartus asub rohkelt ööklubisid, baare ja restorane - linna ööelu on väga aktiivne. Muinsuskaitse all olev Tartu vanalinn meelitab turiste rohkete poodlemisvõimaluste ning ajalooliste ehitistega. Tartus
Nelja aasta summas kavandatakse riigisektori investeeringuid 44 485 mln suuruses mahus, sh 28 559 mln krooni välisvahendite arvelt. (Sealsamas) Lisaks kavandatakse riigisektori investeeringuid Riigi Kinnisvara AS kaudu kokku 3 976 mln krooni eest. Suur osa investeeringute kogumahust suunatakse teehoidu (11,7 mld), tervisehoiu ja hariduse infrastruktuuri arendamisse (4mld), tegevus- ja arendustegevusee (2,3 mld) ning veemajanduse projektidesse (4,4 mld). Samuti saavad valmis või renoveeritakse mitmed kulturiobjektid, riiklikud erihoolekande ja lastehoolekande asutused (505,6 mln). Lisaks suunatakse ka 924 mln krooni riigiüleselt infotehnoloogia arengu projektidesse. Suur osa eeltoodud projektidest teostatakse välisvahendite arvelt. (Sealsamas) Sellisel viisil eelarve välja töötamisel peavad olema paika pandud prioriteetsuunad. Proficit(ne znaju kak po estonski) peab olema välistatud. Samuti peab rangelt kontrollima eelarve vahendite kasutamist.
Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal arenes kuritegevuse levik. Kuritegevus peletas inimesi eemale, linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunesid linna sektorid. Tööstus ja elamurajoonid sissetulekujaotuse ja etniliste näitajate alusel. Infoajastu linn Väheneb oluliselt tööstustöökohtade osakaal tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Tekivad uued linnasisesed mustrid : vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass ja elanikkond jaguneb kaheks : suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja madalapalgalised teenindustöötajad. Inimeste ruumiline käitumine linnas muutub mitmekesisemaks. Peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse või kaugemalegi, et juurdepääs oleks lihtsam. uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid
Niimoodi tuleb hind lennupiletite peale kokku ligikaudu 130 eurot ja aega võtab see 6h 30min (kõik oleneb reisist). 15 12. TURISM Gruusia on üsna tuntud turismimaa oma ilusa looduse, piisavalt sooja kliima ja Musta mere poolest. Gruusia turismisektor on üks kiiremini kasvavamaid sektoreid Gruusia majanduses. Selle tõttu investeerib ka Gruusia valitsus palju turismisektorisse parandatakse teid erinevatesse sihtpunktidesse ja renoveeritakse erinevaid ajaloolisi vaatamisväärsusi. Turismi osa SKTst on 2011. aasta seisuga 7,1%. Turismi arengueeldusteks on Gruusia ilus loodus, Must meri ja erinevad arheoloogilised vaatamisväärsused, mis on seotud viinamarjaistanduste ja veinivalmistamisega. Samuti on Gruusias arheoloogilisi jäänuseid, mis on seotud viinamarjaseemnete- ja veinivalmistamisega. Omaette osa moodustab turismist eriline Gruusia köök.
kõik kohtumised edaspidi toimuma Brüsselis. Aastatel 2002-2004 toimusid Brüsselis pooled ülemkogu kohtumistest ja alates 2004. aasta Euroopa Liidu laienemisest on kõik korralised kohtumised on siiski toimunud väljaspool Brüsselit, tavaliseslt selles riigis, mille käes oli parajasti eesistumine. Brüsselis kasutab Euroopa ülemkogu Justus Lipsiuse hoonest, kus asub ka Euroopa Liidu Nõukogu. Lipsiuse hoonest idas renoveeritakse praegu kolmest majast koosnevat Euroopa hoonet, misi peaks valmima 2016. aastal. Sellest saab Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu uus tippkohtumiste paik. Otsust pidada kõik kohtumised ühes kohas mõjutasid mitmed tegurid, peamiselt logistilised (mida suuremaks kasvas Euroopa Liidu liikmesriikide arv, seda väiksematel liikmesriikidel) ja turvalisusega seonduvad (Belgia politseil on laialdased kogemused suurte meelevaldustega toimetulekuks)
satud siia korra-paar elus või oled elupõline pealinlane, avastamisrõõmu jagub kõigile! Üha keerulisem on leida eestlast, kes poleks kunagi Läänemere regiooni vanimasse pealinna sattunud. Nii ongi kerge tekkima kujutelm, et kõik on nähtud ja kogetud ja elamusi tasub otsima suunduda pigem mujale. Miks mitte võtta aeg maha ja avastada pealinna uutmoodi läbi külalise pilgu? Eesti suurima linnana on Tallinn ühtlasi kõige kiiremini muutuv: arenevad tänavad, renoveeritakse vanu ning ehitatakse uusi maju, kerkivad kaubandus- ja meelelahutuskeskused, muutuvad muuseumid ja teatrid... Mitmekesine kultuurielu ning kontrastiderohke atmosfäär (kus mujal võiksid näha klaasist ja terasest pilvelõhkujat vaatamas üle keskaegsete katuste?) ja väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid turiste. Jaluta keskaegses vanalinnas, Kadriorus, Nõmmel, Kalamajas ja meeldivalt jalakäijate valduses olevas
Esiteks on need projektid, mis tegelevad maaga. Maaga tuleb tegeleda eeskätt selle jaoks, et valmistada see ette hilisemaks hoonete ehituseks. Maa arendusprojektide käigus jagatakse maa kruntideks, mis on varustatud taristu ja ehitusõigusega. Peale maa arendusprojekti lõppemist võidakse valminu maha müüa või välja rentida. Teiseks on need projektid, mis tegelevad ehitusega. Ehitisi rajatakse piirkondadesse, kus neid on kõige enam vaja või siis renoveeritakse vanu. Muidugi on siinkohal tarvilik, eelnevalt ettevalmistatud maa olemasolu. Peale ehitusprojekti lõppu võidakse valminu kas maha müüa või välja rentida. (Kaing 2011) Lisaks arendusprojektidele võib kinnisvara arendust liigitada ka näiteks arendajate järgi. Siinkohal on jagunemine jällegi kahe suunaline. Esiteks on maaomanikud, kellel on olemas maa ning kes soovivad seda tulusamaks muuta. Seda võivad nad teha omakäel või siis hoopiski oma maa rendile anda hoonestusõigusega
valida ja võrrelda võimalikult vähese ajakuluga ning seetõttu on eeliseks sarnaste kaupade müüjate koondumine ühte kohta. Ka muutuvad kliendid üha mugavamaks ning seetõttu on väga oluline leida asukoht, kuhu autoga on lihtne pääseda ning parkimine oleks mugav. Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF) Asukohaga seotud kulud on isegenereeruvates finantsprognoosides seotud nende soetamise, remontimise ja kasutamisega. Kui ruumid ostetakse, renoveeritakse või ehitatakse, siis tekkivad kulud tuleb märkida: IGF/ kassavood/ rida 34. Sellisel juhul tuleb kindlasti märkida ka kasutatav amortisatsioonimäär: IGF/ algandmed/ rida 4. 19 Kui ruumid renoveeritakse toetuse abil, siis toetussumma sisestatakse: IGF/ kassavood/ rida 23. Pärast summa sisestamist ilmub summa automaatselt ka: IGF/ kassavood/ rida 35, sest tegemist on
ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] 3. JÄÄTMAALE JA KASUTUSEST VÄLJA JÄÄNUD TOOTMISPIIRKONDADE UUENDAMINE Vähe kuid siiski renoveeritakse Martna vallas ka tootmishooneid, mis on püstitatud kolhooside- sovhooside ajastul, kuid on jätkuvalt põllumajandusettevõtjate kasutuses. Põllumajanduslikke hooneid renoveeritakse mitmesugustest fondidest ja projektidest saadavate toetuste toel. Lähiaastatel on kindlast vajalik lammutada kasutusest väljalangenud ning lagunenud nõukogude aegsed tootmishooned, mis risustavad maastikupilti ning on kohati varisemisohtlikud. Ehitamisel tuleb arvestada üleujutuste ohuga.
Puithoone välislaudise renoveerimisest võib täpsemalt lugeda Muinsuskaitseameti vastavast infolehest „Puitmaja välislaudis. Tüübid ja parandamine“. Kui laudise vahetuseks kasutatakse vanu voodrilaudu (näiteks eemaldatud mõnelt lammutamisele kuuluvalt hoonelt), peab olema kindel, et need vanad lauad ei oleks kahjustustega. Kui asendatakse suurem hulk laudu uutega, võib kaaluda lahendust, kus uute laudadega kaetakse terve üks sein ja sealt eemaldatud kasutamiskõlbulike laudadega renoveeritakse teisi seinu. Kui olemasolev laudis on ulatuslikult kahjustunud või planeeritakse välisseinad lisasoojustada, tuleb laudise ja ehisdetailide vahetusel lähtuda algupärastest mõõtudest ja 223 profiilidest. Lisasoojustamise korral tuleb hoolikalt läbi mõelda seina liitumine teiste ehitusosadega: akendega, sokliga, räästaga, et ei tekiks vastuolu hoone esialgse arhitektuurse välisilmega
annaabi.ee 
