Nimelt tuligi seal vana ja väsinud maja renoveerida. Maja välisvooder oli saanud juba omajagu niiskus kahjustusi. Ja voodril puudus ka tuulutus võimalus. Majal puudusid ka vihmaveerennid, ning alati kui vihma sadas pritsis räästast allatilkuv vesi puidust maja alumised voodrilauad märjaks. Ja niiskus ongi puidule kõige suurem vaenlane. Niiskus paneb lihtsalt laua mädanema. Pilt on illustreeriv. Ja pildi saamiseks on kasutatud internetti. Aga see maja on sarnane sellele mida renoveerisime ka meie. Ka sellel majal on aastatega tekkinud niiskus ja külma kahjustusi nii maja vundamendile kui ka vooderlauale. Tööd majal hakkasid pihta sellega et tuli vana voodrilaud seinas maha võtta. See järel tuli maja soojustada tuuletõkkeplaadiga. Ja tuuletõkkeplaadi vahed ehk vuugid tuli macroflexi täis lasta. Siis tuli tuuletõkkeplaadi peale roovitusliist kuhu tuli omakorda peale uus voodrilaud. Voodrilauad panime seina umbes 2 sentimeetriste vahedega
teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik.Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid, kuid maailmamastaabis on need siiski mikro-hüdroelektrijaamad. Kuigi suuremahulises elektritootmises ei suuda Eesti hüdroelektrijaamad kaasa rääkida, on siiski mõistlik olemasolevat ressurssi kasutada - seetõttu on Eesti Energia investeerinud mitmesse hüdroelektrijaama.Eesti Energia kasutab elektritootmiseks vett alates 2002. aastast, mil renoveerisime Linnamäe hüdroelektrijaama. Linnamäe hüdroelektrijaamast saadud positiivne kogemus ajendas renoveerima lisaks Keila-Joa hüdroelektrijaama. Tuuleenergia Tuulest toodetud elekter on keskkonnasõbralik - õhku ei paisku kahjulikke heitmeid.Tuuleenergia kasutamisele seab praegu piiranguid vaid juba olemasolev elektritootmissüsteem. Olenevalt elektritootmissüsteemi ülesehitusest saab sinna liita teatud hulga elektrituulikuid. Samas ei võimalda tuule juhuslikkus igal ajahetkel
annaabi.ee 
