Monett
armastuseteemaline. Topeltmonetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmonetis kolm
häält. Tõenäoliselt esitati monette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhääli lihtsalt
dubleeriti muusikainstrumentidega. Monette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha
enam laulma ka väljaspool kirikut ning see zanr kujunes tolle aja ärksamate inimeste
seas omamoodi seltskonnalauluks. Aja jooksul muutus monetti stiil vabamaks
näiteks renessanssmonett on juba hoopis teistsuguse ülesehitusega kui see, mida
viljeldi keskaja lõpul. Kadunud on napi tekstiga tenor, selle asemel hakkavad
erinevad hääled ühte ja sama teksti kasutades üksteist jäljendama. Monetti kui zanri
kohtame veel barokiajastulgi .