4. Millega tegeles Raffael? Raffael (1483-1520) sündis Urbinos, Kesk-Itaalias, maalikunstnik, skulptor, huvitus iliideaali otsimisest 5. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline meeleolu seal valitses? Moadonna, maalidel valitses ülev rahu ja meeleolu. 6. Millega tegeles ja millest huvitus Michelangelo? M sündis Capreses (6.03.1475-18.03.1564) Skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja, üks barokkstiili teerajajaid 7. Mille poolest Esindab M. Kõige paremini renessansslikku kunstnikuisiksust? Ta pani kõige paremini ideed loomingusse, nii et need kandsid kindlat süzeed. 8. Nimeta tema tähtsamad tööd skulptuuris. Taavet, Pieta grupp, Mooses, Medicite hauakamberFirenzes 9. Nimeta M-i kõige suuremahulisem töö. Sixtuse kabeli laemaal ida seinal ,,Viimne kohtupäev" 10. Millele keskendusid oma töös Veneetsia maalikunstnikud? Mis eraldab neid Firenze või Rooma maalikunstnikest? Veneetsia maalikunstnikud keskendusid värvidele,
tema vääriliselt. ,,Veenuse sünd" (u 1485) on ilmselt tema kuulsaim teos. Keskmes asuvat armastusjumalannat on ta kujutanud häbeliku ja vooruslikuna nagu tol ajal kombeks. Armastuse teema on ka tema teises kuulsas maalis. Kevad on taaspuhkemise ja armumise, armastuse aeg, mida ,,Primavera" (u 1480) ideaalselt väljendab. Seda õrna, graatsilist, vertikaalide ja diagonaalide abil loodud pastelsetes toonides harmooniat, mille kompositsioonis on nii klassikalist ja renessansslikku ideed armastusest, võiks lugeda kõige otsesemaks katseks näitlikustada antiigi taassünniga kaasnevat tunneteõhinat. Kunstiteos peidab endas niisiis allegooriliselt kahte tüüpi armastust - platoonilist, mis väljendub kolme graatsiana ning füüsilist läänetuul Zephyros nümfi röövimas. 10 Veenus, kes jällegi on kesksel kohal, näib malbe ja vooruslik, kuid temast õhkub ka erootilisust - on juba
taassünniga, mille tulemusena võeti kasutusele jumalakeskse maailmapildi asemel inimesekeskne maailmapilt. Vähenes usu roll ja hakati keskenduma ratsionaalsele mõtlemisele. 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Renessanss ehk taassünd tähendabki uuesti antiikkultuurile keskendumist. Kunstis rõhutati ilmalikku, inimesekeskset stiili, inimesi hakati kujutama elavamalt. Taaselustati ka antiikarhidektuuri, sellesse põimiti ka uut, kerget, looklevat renessansslikku stiili. Muutused toimusid ka kirjanduses ja filosoofias, mis kõik võtsid muutusteks inspiratsiooni antiikajast. 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? Eeldused: 1) geograafilise mõtte ja maailmapildi areng Tutvuti araablaste saavutustega kartograafia alal, Marco Polo 13. saj reisikirjeldus, kreeka teaduse ja Ptolemaiose taasavastamine, maa kerakujulisus, M. Kopernik, G. Bruno, G. Galileo, 1492
sümfoonia, kontsert ja avamäng olid klassitsismiajastu kõige tähtsamad zanrid. Neis saavutasid õitsengu instrumentaalkammermuusika ja sümfooniline muusika. Peale instrumentaalmuusika olid klassitsismi ajal eriti armastatud muusikaliikidest laul ja koomiline ooper. Otsiti võimalusi ka tõsise ooperi uuendamiseks. Reformi teostas saksa helilooja Christoph Willibald Glluck, kes ei leppinud barokkooperi liialdustele, ebaloomulikkuse ja mõistusevastasusega. Gluck taastas renessansslikku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks olid sõna ja lavategevus. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. XVIII sajandi teisel poolel sälitas Itaalia veel juhtiva muusikamaa positsiooni,
annaabi.ee 
