Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Renessanssi ,maadeavastuste ja reformatsiooni osa uue maailmapildi kujunemisel - sarnased materjalid

kirik, renessanss, portugal, rahvusriik, humanism, senisest, itaaliast, xviii, eurooplased, vahetanud, rannikualad, tubakat, henrique, pakkudes, arendamiseks, loomaliike, keiser, sveitsis, otsima, vastureformatsiooni, trento, monarhiad, usupuhastusliikumine, lbelise, antiikkunstist, ellusuhtumist, petust, rooma, ligip, avardus, hindama
thumbnail
3
docx

RENESSANSS, SUURED MAADEAVASTUSED JA REFORMATSIOON

sealse neeme Tormide neemeks (Hea Lootuse neem). · C.KOLUMBUS ­ Mees, kelle rahvust ja väljanägemist ei teata, avastas 1492 Ameerika (omaarust küll India, ta ei saanud teada, et oli avastanud uue mandri) (lipulaev Santa Maria). · F.MAGALHAES ­ I ümbermaailma reisi alustaja 1519-1522, ta tapeti 1521 (sõitis Hispaania lipu all, aga oli portugallane). · EL CANO ­ I ümbermaailma reisi lõpetaja 1519-1522. MÕISTED: · RENESSANSS ­ Tõlkes taassünd, uue maailmapildi kujunemine, kus oluliseks eeskujuks oli Antiik-Kreeka kultuur. · HUMANISM ­ Uus maailmavaade renessanssi ajastul, mis väärtustas inimest (nüüd oli tähtis inimene, enne oli ainult jumal). · REFORMATSIOON ­ Usu-uuendus ehk muutused usuelus ja ühiskonnas. · PREDESTINATSIOON ­ Jumalik ettemääratletus. · AUGSBURGI USUTUNNISTUS ­ On kokkuvõte uuest usust, lutherlusest.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Mõtteviis - renessanss, humanism, maadeavastuste mõju Euroopale, reformatsioon, valgustusajastu.

Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai see, et inimene on kõikide asjade mõõt. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
7
docx

RRENESSANSS

kiriku suhtes. Siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli haridusel jurist, siis parlamendi liige, Henri 8 peaminister. Tuntuim töö "Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest phiskonnast, milles teda mõjutas Platoni ideaalriik. Pooldas demokraatiat. Henri VII hukatas ta. Inglise renessanssikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogist, renesanssiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost, kujutas inimlikke kirgi traagiliste tagajärgedega. Hispaania aadil Miguel de Cervantes(1547-1616) pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani. Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda. Kaasnes veendumus, et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad ja tähtede sfäär. Poola õpetlane

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään ­ Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits ­ anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood ­ vabalt pärandatav. Domeen ­ kuninga maavaldus Allood ­ maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes.

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Sissejuhatus keskaega

germaani hõimu liikvelemineku. Tänu suurele rahvaste rändamisele tekkisid tolleaegse Rooma territooriumile erinevate germaanlaste hõimude ehk barbarite (roomlaste nimetus germaanlastele) kuningriigid. Kui tekivad Rooma aladele germaanlaste alad, tekivad omakorda erihõimud, mille kultuuride kokkusulamise tulemusena kujunevad välja uued rahvad, keeled ja hiljem ka riigid. Neil aladel, kus Rooma võim ja mõju olid tugevamad, kujunesid välja romaani keeled (Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Itaalia). Põhja pool kujunesid välja germaani keeled (inglise ja saksa keel). Suure rahvaste rändamise tulemusena ja germaani riikide tekkega kaasneb kultuuri üldine langus ning sellega koos jäeti paljud Lääne-Euroopa Rooma- aegsed linnad maha, mis hakkasid ajapikku lagunema. Tekkinud germaanlaste riigid polnud püsivad ega eksisteerinud kaua, sest erinevate germaani hõimude vahel oli palju sisepingeid, aga probleeme oli ka Bütsantsiga. 3. Frangi riik

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis ­ kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne ­ Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi ­ varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks ­ V. ­ XI

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse ­ kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline ­ patriarh ­ metropoliidid ­ preestrid. Puudus tsölibaadi nõue ­

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes vallutasid Sitsiilia. Hiljem (9saj lõpp, 10saj algus) tungisid Volga äärest sisse ungarlased. Ungarlaste

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg

lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus

Ajalugu
492 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

õitsvat Itaalia majandust, teisalt levitati renessansskultuur kogu Euroopas. 1556 loobus Karl V troonist ning pärandas oma kahele pojale Austria ja Hispaania. Euroopa võimsaim valitseja oli Hispaania kun Felipe II, kelle pol ambitsioonid olid väga suured. Maadeavastamine sai alguse meretee avastamisest Indiasse. Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse.

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keskaeg maailmas.

a. Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 9 - 10 saj. - Katoliku kiriku langusperiood. 9 - 10 saj. - Ilmalikud valitsejad sekkuvad üha rohkem kiriku ellu. Aastal 962 p.Kr tekkis Saksa-Rooma keisririik. Kirikuriik arvati ka olevat selle riigi koosseisus. Esimene keiser oli Otto I. Sellest ajast peale sattusid paavstid keisrivõimu alla. Paavstide ametisse määramisel oli otsustav sõna Saksa-Rooma keisritel. 10. saj lõpp - 11 .saj. - Alates sellest hakkas katoliku kirik ennast reformima. Laiemas mõttes võeti ette see, kuna nad ei olnud nõus allumisega ilmalike valitsejatele. Eesmärgid: 1.Kreeka Katoliku kiriku üle ülemvõimu saavutamine. - Ei saavutatud, vaid paavstide soov seda teha tõi kaasa kirikulõhke 1054. a. Läänes 5 sõrme, idas 3 sõrme risti tõmbamisel. Läänes oli teenistus ainult ladina keeles, idas kohalikes keeltes. Tsölibaat - Ei tohtinud paarituda. Idas pidid tsölibaadis elama ainult mungad ja nunnad.

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Sissejuhatus Renessanssi

Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vanaaeg, keskaeg, uusaeg konspekt

uuesti troonile ning saadeti lõpuks taaskord asumisele Saint Helena saarele, kus ta ka suri. 3. Aastaarvud reformatsiooni algus- 31.oktoober 1517.a Kolumbuse 1. reis- 3. august 1492 USA väljakuulutamine- 4. juuli 1776 Suure Prantsuse revolutsiooni algus- 5. mai 1789 Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871 4. Miks kujunes humanism? Humanism kujunes välja antiikaja filosoofia lahtimõtestamisest, koos renessanssi ehk taassünniga, mille tulemusena võeti kasutusele jumalakeskse maailmapildi asemel inimesekeskne maailmapilt. Vähenes usu roll ja hakati keskenduma ratsionaalsele mõtlemisele. 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Renessanss ehk taassünd tähendabki uuesti antiikkultuurile keskendumist. Kunstis rõhutati ilmalikku, inimesekeskset stiili, inimesi hakati kujutama elavamalt. Taaselustati ka

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamesist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Marduk - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu MesopotaamiaPeagi hakkas ta Enlilit jumalate kuninga kohalt kõrvale tõrjuma. Isegi mõni müüt kohendati niimoodi ümber, et senise Enlili asemel osales neis nüüd Marduk. Hammurapi - oli Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja. Tema valitsusajal sai senisest Kesk- Mesopotaamia linnriigist Babülonist kogu piirkonna valitseja. Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega.

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renessanss ja humanism

1. Renessanss Renessanss ­ antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism ­ 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng ­ saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus ­ jumal on looduse kehastus

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

VARAUUSAEG

Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäevane Hispaania Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile kui kuningaks sai 1479 Fernando II Katoliiklane Türgi impeeriumist oli XVI saj alguseks saanud võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas Poolale allusid Leedu, Valgevene ja suur osa Ukrainast Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keskaeg II kursuse arvestuse küsimused ja vastused.

1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

poegade vahel riigi ära. ida-Frangi riigiks, kus tuli võimulse Ottoniidide dünastia, Saksa- Rooma ehk Lõuna Frangi riiks ja Lääne-Frangiks. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keiserriik Aastal 395 jagunes Rooma kaheks, idaks ja lääneks. Bütsntsi alad paiknesid Antiik-Kreeka kultuuri, rahva ja keele aladel. Pealinnaks sai Kontstantinoopol ja Rooma riigi jagunemisega jagunes ka ristiusk kahte ossa. Lääne-Roomas katoliku kirik ja Ida-Roomas õigeusu kirik. Miks jäi Ida-Rooma püsima, kui aastal 476 Lääne-Rooma lagunes? · Teistsugune sõjaväe ülesehitus, sõjaväkke ei värvatud germaani hõimude liikmeid · Jätkus kaubanduselu · Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta · Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim)

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

- Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Referaat: Renessanss

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

10. klass Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon.

KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism ­ inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ajaloo mõisted

viibimist akropol ­ polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah ­ jumal islamis amfiteater ­ gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia ­ karistusest vabastamine andam ­ alamatelt riigi valitsemiseks korrapäraselt võetav maks anglikaani kirik ­ reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglismaa riigikirik, õpetus on sisult protestantlik, kuid jumalateenistuse kord on väliselt sarnane katoliku kirikule; kirikukorraldus Inglismaal annekteerimine ­ riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades ansluss ­ (sks k ,,liitmine") pärast Esimest maailmasõda ja Austria-Ungari lagunemist tekkinud idee, et Austria

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ajaloo mõisted

mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol ­ polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah ­ jumal islamis amfiteater ­ gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia ­ karistusest vabastamine andam ­ alamatelt riigi valitsemiseks korrapäraselt võetav maks anglikaani kirik ­ reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglismaa riigikirik, õpetus on sisult protestantlik, kuid jumalateenistuse kord on väliselt sarnane katoliku kirikule; kirikukorraldus Inglismaal annekteerimine ­ riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades ansluss ­ (sks k ,,liitmine") pärast Esimest maailmasõda ja Austria-Ungari lagunemist

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Varauusaeg(10klass)

Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas

Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas Euroopaliku määratluse järgi kestab varauusaeg 1492. aastast, mil Kolumbus avastab Ameerika, 1799. aastani, mil lõppeb Suur Prantsuse revolutsioon. Selle aja jooksul muutub Euroopa absoluutseks domineerijaks maailmas. Ühelt poolt säilisid ühiskonnas veel keskaegsed struktuurid, teisalt aga omandas ühiskond senisest märksa suurema dünaamilisuse. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu? Terve 15. sajandi edendas Portugal meresõitu, prints Henrique Meresõitja toel ja initsiatiivil piki Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao ­ Ameerika. 1498

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamine, keskaeg

kompass; tuuleveskid/,elustiilis muutused (vaibad, mööbel, peeglid jne.)) 32. Iseloomusta keskaegset seisuslikku ühiskonda. Esimene seisus- vaimulikud Teine seisus- aadlikud (kõrgaadel ja alamaadel) Kolmas seisus- talupojad 33. Kes oli Aquino Thomas, milline on tema tuntuim teos? Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca – 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Tema peateos on "Teoloogia summa". (Jumalatõestused) 34.Selgita mõisted: 35.Ministeriaalid-lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest, sulas hiljem alamaaadli sekka. 36.Chevalier-Prantsusmaa alamaadlik 37.Hidalgo-alamaadlik Hispaanias 38.Kannupoiss-15 -aastane noormees, aadlik, kes kanda isiklikku relva, saatis isandat sõjakäikudel. 39.Taraan-müürilõhkumisvahend. 40

Ajalugu
144 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun