Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604(dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640). Renessanssfassaad kajastab Madalmaade, eeskätt tema looja A. Passeri kodumaa Hollandi eeskujusid.Nüüdse kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk t. 24 hoonega ühtse krohvrustika sai hoone alles 1834. a. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Nad mõlemad olid naisfiguurid ning Rahu kujutati palmioksaga ja Õiglust kaaludega. Kes valmistas Keila kiriku altari ja kantsli?
Palju sarnasusi Boschiga. ,,Paabeli torn" see on lihtsalt lahe maal ,,Pimedad"- kujutab vaimset pimedust. Maalil on pimedate rongkäik, mis sümboliseerib ühiskonna teadmatust ja ettearvamatust. Samas maastik taustal on lüüriline. *Madalmaade skulptuur ja arhitektuur on tagasihoidlikud, aga madalmaade arhitektuuril on suur mõju põhja- euroopa arhitektuurile. See on maneristlik, aga on ka gooti ja renessansi detailid. Cornelis Floris- peateos on Antwerpeni raekoda , sellel on renessanssfassaad ja kõrge gooti viil. On teinud ka hauamonumente. Enim tuntakse teda dekoratiivkunsti vallas- omapärane ornamendistiil keeruliste detailidega. Neil ornamentidel pole konstruktsioonis osa, vaid on kaunistuseks. Taanis on nt Kronborgi loss mõjutatud tema arhitektuurist. Eesti kunst 16.sajandil Eesti kunstile on eeskujuks Madalmaade renessanss. Michael Sittow- madalmaades õppinud Eestist pärit kunstnik. Omandab peenmaali tehnika. Saab tuntuks üle
Lõvimaskide ja teemantkvaadraadiga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid, mille kohal asetsev tekstiriba kannab maja uuestisünni kuupäeva. Portaali kaunistab vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Hoone uksekst on kahjuks algupärasest alles jäänud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. aastast. Dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb 1640. aastast. Renessanssfassaad kajastab eelkõige selle autori A. Passeri kodumaa hollandi eeskujusid. 1834. aastal sai hoone 66 Maiste, J., (1995) Mustpeade maja, Tallinn; Kunst tänapäevase kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk tänav 24 hoonega ühtse krohvrustika. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus, kuid 18. sajandi teisel poolel laiendati maja mõõtmeid hoovil olnud aitade ümberehitamisega ning 1806. aastal
annaabi.ee 
