Suur on mõju Kreeka filosoofidelt, keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad teavet hellenistlikest suundumustest tänapäeval. Cicero tänini säilinud filosoofilistest töödest nõuavad enimmainimist "Cato Vanem vanadusest" (Cato Maior de senectute), "Jumalate loomusest" (De natura deorum), "Hüvede ja pahede piiridest" (De finibus bonorum et malorum). Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Ta sündis Hispaanias, aristokraatlikus kuid suhteliselt vaeses perekonnas. Tema isa ja vanaisa olid reetorid. Ta sai hariduse Roomas ja tänu erakordsele töökusele saavutas seda, et provintsiaalne päritolu kuidagi ei mõjutanud tema kõnelemist. Ta valmistas end ette
puhul Cicero pidas oma neli kuulsat kõnet Catilina vastu. Neid kõnesid loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Cicero kõnedest on kokku säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul). Sisuliselt jagunevad nad poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. (Aava 2003: 22-23) Cicerost võtsid malli järgmised kuulsad retoorikud Quintilianus ja hiljem ka Püha Augustinus. (Kennedy 1998) Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest
Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 5) Nimetusega Ars Nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. See sillutas teed renessanssajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Muusikas ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid väljakonservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a.Napolis asutatud kooli. Aastatel 1320 14
Keskaegna rüütlikultuur oli lõppenud ning väärtushinnangute andmiselt hakati lähtuma inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. 6) RENESSANSSAJASTU MUUSIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS Nimetusega Ars Nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. See sillutas teed renessanssajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Alates 13. Sajandist hakati valdavalt seostama teost ja autorit. Samuti arenes jõudsalt muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 15. Sajandi esimesel poolel kujunes Madalmaadel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsoone. Eriti olulised olid Mandri-Euroopa muusikale Inglismaalt tulnud mõjutused
annaabi.ee 
