Kõige iseloomulikum oli laulmise paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sealt kujunes välja kogu Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Peale Burgundia riigi langust levisid muusikud ja uus muusikastiil üle kogu Lääna-Euroopa ja seda viljeleti 17. sajandi alguseni. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Kõige esinduslikumaks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, mis renessanssajastul lihtsustus. Neid loodi enamasti jumalateenistuste tarbeks, aga neid esitati ka väljaspool kirikut. Väga populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul, mille tekstid olid valdavalt pratsusekeelsed. Laulud hakkasid väga laialt levima linnakultuuris. Laulmine ja pillimänguoskus kuulusid loomuliku osana haritud linnakodanike igapäevaellu. Madalmaade koolkond Imitatsiooniline polüfoonia hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid
sajandi kultuur gootiaegsest? - Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5
sajandi kultuur gootiaegsest? - Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5
6)Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaaiumi osade tsükkel. Kujunes välja ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, Väga populaarseks kujunes renessanssajastul ilmalik polüfooniline laul. 15-16. Sajandil kujunes välja imitatsiooniline polüfoonia, mille kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus oli sansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 7)Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu
7) RENESSANSSAJASTU MUUSIKAZANRID Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomungus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaaiumioskade tsükkel. Kujunes välja ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, Väga populaarseks kujunes renessanssajastul ilmalik polüfooniline laul. 15-16. Sajandil kujunes välja imitatsiooniline polüfoonia, mille kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus oli sansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 8) RENESSANSSAJASTU KIRIKUMUUSIKA Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui
annaabi.ee 
