Renessanss tänapäevaga võrreldes Renessanssi mõiste tuleb sõnast taassünd ning tähistab Vana-Kreeka kultuuri juurde tagasipöördumist. Renessanss kestis ~3 sajandit - 14.-16. sajand. Renessanssi ajastul arenes tohutult teadus, inimeseda hakkasid rohkem usukuma iseendasse – kiriku osatähtsus vähenes. Arenes ka tööstus, kaubandus ning tehti ka suuri maadeavastusi. Palju muutis tavainimsete maailmapilti Columbuse Ameerika avastamine 1492. aastal. 14.-16. sajandi tähtsamateks leiutisteks olid trükipress, mikroskoop, äratuskell ja kompass; suurim leiutaja oli Leonardo da Vinci, kes tegeles põhimõtteliselt kõigi teadusaladega
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.